Täna Kuku raadio raadio otse-eetris Venemaa raadiojaama küsimustele vastanud president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on mõlema sümboli tähendus eestlastele sama. “Eesti kaotas II maailmasõjas ligi kolmandiku oma elanikkonnast, selles oli süüdi nii natsistlik Saksamaa kui Nõukogude Liit,” rääkis Ilves, kelle arvates ei peaks rahvas kahte sümbolit eristama kuivõrd tulemused Eestile olid ju samad. “Eestlaste vaatevinklist me ei näe vahet kahe totalitaristliku režiimi vahel.”


Eesti ei sõltu Moskvast

Küsimusele, kust tuli mõte Tõnismäel asuv mälestusmärk ära tõsta ning seda hoolimata Moskva vastuseisust, vastas Ilves, et midagi ei ole veel otsustatud, kuid ei ole vaja näha asju läbi Moskva prisma. Presidendi sõnul on Eesti iseseisev riik ja teeb ise ka kõik otsused, hoolimata sellest, millist mõju see Moskvale avaldab. “Mina isiklikult olen huvitatud sellest, et suhted (Eesti ja Venemaa vahel) oleks sama ratsionaalsed nagu on Soome või Lätiga,” rääkis Ilves.

Riigipea arvates on pronkssõdur okupatsiooni sümbol, mis paljusid inimesi häirib. „Me oleme tugev parlamentaarne riik, keegi ei kirjuta Eesti riigile, kuidas ta peab hääletama.” Ilves kinnitas, et parlamendi otsus peegeldab rahva soove ning monumendi Moskvaga seostamine ei ole õige. Eesti vajab mälestusmärki kõikidele ohvritele, pole vaja sõda pidada surnutega, vaid tegeleda perspektiivikate asjadega. Presidendi sõnul ei kõige pragmaatilisem ja ratsionaalsem suhete arendamise viis see, kui vaieldakse, kuidas üks või teine näeb 60 aastat tagasi toimunud sündmusi.

Siiski kinnitas Ilves, et tegu on vaid tema isikliku arvamusega ning tema kuulutab välja parlamendi otsuse, ükskõik, milline see ka poleks.

„Ma ei usu, et te saate aru, kui kohutav on inimestele, kes on kaotanud oma pere, küüditatud Siberisse /.../, kui vastik neile sirp ja vasar on.”


Kodakondsuseta venelased ei taha ära kolida

Vene raadiojaama andmetel kritiseerivad paljude suurorganisatsioonide nagu Amnesty International ja Euroopa Nõukogu raportid Eesti poliitikat vähemusrahvaste suhtes. Väidetavalt elab Eestis 139 000 venelast, kes ei saa Eesti kodakondsust ning ei taha ka Venemaale minna.

Ilvese sõnul ei taha ta kindlasti, et tema kaasmaalased Eestist lahkuskid ning vaatamata Venemaa presidendi esitatud kutsele, nad seda ka ei tee. See meeletu propaganda tulv, mis räägib, kui halb on Eestis elada, ei pea presidendi arvates paika, sest hoopis Venemaal elavad inimesed tahavad Eestisse kolida. „Miks nad seda tahavad, kui nii raske on Eestis elada?” Ilvese sõnul ei oleks me praegu Euroopa Liidus, kui siin tõesti sellised probleemid oleksid. Suisa vastupidi – Eestis on muukeelsetel tunduvalt rohkem võimalusi kui teistes EL-i maades. Töö saamine on vähemusrahvastel EL-i riikides raskendatud ning võimalus osaleda kohalikel valimistel tekkis EL-is alles kaks aastat tagasi, kuid Eestis on kasutusel juba 1993. aastast.

Selleks, et saada Eesti kodanikuks, on vaja siin viis aastat elada ning osata vajalikul tasemel Eesti keelt, mis Ilvese arvates on väga minimaalne. President võrdles siin elavaid venelasi praegu Tartu ülikoolis õppivate Valgevene noortega, kes on siin olnud kolm kuud, kuid valdavad juba piisaval tasemel Eesti keelt. „Kui kolme kuuga on võimalik saada piisav tase, siis miks pärast 15 aastat pole kodakondsuseta inimesed viitsinud seda ära õppida?” hurjutas Ilves.

Riigipea tõi näite, mille kohaselt on venekeelsel elanikkonnal võimalik kõikjal näiteks arstiabi saada, samal ajal kui eestlastel, kes vene keelt ei oska, see võimalus puudub.

Piirijärjekorrad on poliitiline signaal

Presidendi arvates ei ole suured probleemid Eesti-Vene piiripunktides kindlasti mitte Eesti piiri probleem. Meil on kõrgetasemeline piiritehnika, mis on üks moodsamaid Euroopas ning läbilaskevõime on erakordselt kõrge.

Ilves kinnitas, et on varemgi teistes riikides näinud poliitiliste signaalide saatmise väljundiks just nimelt piiriületust. Kuid järjekorrad on hetkel ka Soomes, kus poliitilisi probleeme Venemaaga ilmselt eriti pole, kuid järjekorrad on siiski väga pikad.

Praegu on riigipea sõnul Eesti-Vene piirijooneks sama joon, kuhu Eesti piir pärast taasokupeerimist nihutati. Piirileppe puudumine Venemaaga pole praegu Eestile probleemiks, kuid probleemid võivad tekkida hoopis Vene kodanikel pärast Eesti liitumist Schengeni viisaruumiga, mis juhtub kahe aasta pärast. 
 

Eesti pilt on meedia kujundatud

Eesti huvides on kõige enam, et Venemaa oleks demokraatlik ja liberaalne riik. Sellisel juhul oleks Ilvese sõnul ka arusaamad Eestist hoopis teistsugused, praegu on suur protsent Vene elanikkonnast veendumused, et Eesti on ebasõbralik riik. Arvamus, mis pärineb peamiselt elektroonilisest meediast.

„Väga soovime, et Venemaa on riik, kus austatakse vähemusõigusi, kus pärast kolmandat klassi on võimalik ka maridel õppida oma emakeeles. Meie anname emakeele õpetust vähemustele kuni 12. klassini. Tahaksime, et maridel oleks hea olla, et Gruusia lapsed ei peaks muretsema,” kirjeldas Ilves.

„Kui kolme kuuga on võimalik saada piisav (keele)tase, siis miks pärast 15 aastat pole kodakondsuseta inimesed viitsinud seda ära õppida?”