In memoriam – Minna Klement
In memoriam – Minna Klement
27.08.1911 – 25.12.2001
Minna Klement sündis Jamburgi maakonnas. Pärast Leningradi Põllumajanduse Mehhaniseerimise ja Elektrifitseerimise Instituudi lõpetamist 1938. aastal asus ta mehhanisaatorina tööle Tsheljabinski oblasti "Burinski" teraviljasovhoosi.
Aastatel 1945–1948 oli Klement EKP KK põllumajandusosakonna juhataja asetäitja ja sovhooside osakonna juhataja, 1948–1954 ENSV sovhooside ministri esimene asetäitja.
Eesti Põllumajandusakadeemiat juhtis Minna Klement 1954–1969. Järjekorras teise rektorina jätkas ta omanäolise põllumajandusliku kõrgkooli väljakujundamist.
Rektor Klementi ajal suurenes nii üliõpilaste kui noorte õppejõudude arv, kujunes välja püsiv akadeemiline isikkoosseis. Loodi iseseisev kaugõppe teaduskond, samuti esimene venekeelne osakond põllumajanduse mehhaniseerimise osakonnas.
Mehhaniseerimise õppekorpuse ehitamisega alustati EPA kompleksi väljaehitamist Tähtveres. 1968. aastal avati Ülenurme õppe-katsemajand. Rektor Klementi ajal loobuti nõudest esitada ainekursuste avaloengute tekstid läbivaatamiseks parteorganitele.
Rektoriametist lahkumise järel jätkas Klement dotsendina masinate remondi kateedris, avaldades hulgaliselt töid põllumajanduse mehhaniseerimise alalt.
Minna Klement oli ENSV Ülemnõukogu saadik, Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja (1959–1967) ning EKP KK liige (1964–1966).
Klementit on autasustatud Tööpunalipu ordeniga, kolme ordeniga "Austuse märk". Tema panus rektori ja õppejõuna on ära märgitud EPMÜ teenetemedaliga.
Minna Klementit kui elurõõmsat ja sihikindlat inimest jäävad kauaks mäletama tema endised kolleegid ja vilistlased EPA päevilt.
