Inglise kolledž tahab naabermaja
Tallinna inglise kolledž soovib ruumipuuduse leevendamiseks rentida viiekümneks aastaks oma praeguse hoone naabruses asuva büroohoone, mille riik müüs alles kevadel.
Lühinägelik tehing võib riigile tuua miljoneid kroone kahju, sest kui Riigi Kinnisvara AS teadnuks, et hoonet on võimalik pikka aega välja rentida, ja nii tulusalt, nagu seda soovib teha hoone uus omanik, võinuks sama äri ajada ka riigiettevõte ise.
Nimelt müüs Riigi Kinnisvara AS alles kolme kuu eest Tallinnas Pärnu maantee 11 asuva endise Põhja politseiprefektuuri kasutuses olnud büroohoone ligi 20 miljoni krooni eest. Hoone ostis Austria ärimeestele kuuluv ECE Capital OÜ. Vaid mõni nädal pärast ostutehingut laekus ruumipuuduses vaevlevale inglise kolledžile pakkumine, mille järgi teeks uus majaomanik 2002. aastal politsei tarvis renoveeritud hoones remondi ja kooli sissekolimiseks vajalikud ümberkorraldused. Peale selle soetaks uus hooneomanik ka uue mööbli.
150 krooni ruutmeetri eest
On selgunud ka esialgne rendihind. Nimelt peaks inglise kolledž maksma esimesel 15 aastal 2400 ruutmeetri lisapinna eest renti ligi neli miljonit krooni aastas (150 krooni ruutmeetri eest kuus). Hinnale lisanduksid elektri-, side-, koristusteenuse- ja küttekulud.
Samal ajal on Riigi Kinnisvara AS ise programmi „Koolid korda” raames suutnud pakkuda haridusasutustele terviklahendust, mille hinna sees on kõik need nimetatud teenused. Riigi Kinnisvara AS-i pressiesindaja andmeil on nende ettevõtte poolt Tallinnas korda tehtud koolide keskmine rendimakse kuus vaid 60 krooni. Ka Urmas Sõõrumaa ettevõtete korda tehtud koolide rendimaksed jäävad 150–160 krooni juurde ruutmeetri eest.
Inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi saatis hiljuti haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele palve, et riik võtaks rendimaksed osaliselt enda kanda. Üldjuhul ei võta riik selliseid ettepanekuid isegi mitte kaalumisele, kuid sedapuhku on inglise kolledž leidnud üsna põneva lähenemisviisi – nimelt lubas riik mõne aja eest, et kompenseerib osaliselt kulud, mis on seotud rahvusvahelise üldharidusõppe arendamisega.
Riigi huvi on ennekõike see, et Eestisse ei jääks oma laste kasinate õpivõimaluste tõttu saabumata diplomaadid ja spetsialistid, õppejõud ja teadlased välisriikidest. Just inglise kolledž pakub eelmise aasta sügisest esimese koolina rahvusvahelist International Baccalaureate’i haridust. Kuid seda tehakse esialgu vaid gümnaasiumis ja et lähiaastail saaks ka põhikoolis rahvusvahelist õpet korraldada, tulebki leida lisaruumi.
Kui veel kevadel töötasid haridusministeerium ja inglise kolledž plaani kallal lõpetada kiirkorras rendileping kooli spordihoone büroopinnal asuva Statoiliga, siis nüüd on inglise kolledž sellest paanist loobunud.
„Lepingu ühepoolne lõpetamine toob kaasa ebamõistlikult suured trahvisanktsioonid. Samuti on kategooriliselt nimetatud üürilepingu lõpetamise vastu ehitust rahastanud DnB Nord pank,” selgitas inglise kolledži direktor Toomas Kruusimägi oma kirjas haridusministrile.
Haridusminister Tõnis Lukas teatas eile, et ei ole jõudnud veel inglise kolledži kirjaga tutvuda ega oska seetõttu sellele hinnangut anda.
Ruumipuudus on krooniline
•• Inglise kolledži hoolekogu liikme Liisa Pakosta sõnul ei ole kooli ruumipuudus Tallinna haridustegelastele ja kooliperele suur uudis. Lahenduste otsimisega on tegeletud Pakosta andmeil juba pikemat aega, kuid seni tulutult.
•• Kuna riik on inglise kolledžile avaldanud valmisolekut rahastada ka rahvusvaheliste õppekavade järgi antavat üldharidust, siis teeb kool Pakosta sõnul selleks ettevalmistusi. Kui praegu toimub rahvusvaheline õpe vaid gümnaasiumiastmes ja kahes klassikomplektis, siis edaspidi võiks see hõlmata kõiki üldhariduskooli astmeid.
•• „Rahvusvahelise üldharidusõppe puudumine on olnud üheks takistuseks, miks Eestisse ei tahetud rajada näiteks küberkaitsekeskust, ja selle puudumine on ära märgitud ka välisinvesteeringute kontekstis,” rääkis Pakosta. Samas on rahvusvaheline õpe avatud ka eestlastele.
•• Pakosta sõnul takistab ingliskeelse õppekava elluviimist ka krooniline ruumipuudus. Seepärast ongi kool Tallinna linnavalitsusele ja riigile pakkunud ideed võtta rendile kolledži naaberkrundil asuv hoone.
