Tõrjutuse tunne tugevneb mitte päris vanade, aga just vanema keskea, 56–60-aastaste seas. Foto: Eero Vabamägi

rik Terk, tänavusest inimarengu aruandest selgub, et Eesti elanikel on puudu majanduslikust heaolust. Miks heaolu oluliselt ei parane, ehkki keskmine palk, pensionid ja teotused on pigem suurenenud?

Probleem on selles, et eri sotsiaalsete kihtide lõikes on tõus olnud erinev. Kui keskmiste näitajate järgi oleme suhteliselt tublilt majanduskriisist välja roninud, siis perede sissetulekuid vaadates on pilt ikka teine. Näiteks üksikvanemate või lasterikaste perede sissetulekute tase on kriitiliselt madal. Sotsioloogid näitavad, et osa gruppides on sotsiaalne tõrjutus suurenenud. Mingis mõttes on see inimeste psühholoogiline ärakukkumine – ei usaldata enam riiki, iseennast, tulevikku.

Mind üllatas, et uuringu tulemuste järgi oli seda kriisi ajal vähem. Siis valitses justkui ehmatus: kui nüüd majandusega veel edasi halvasti läheb, muutub asi ikka nii hulluks, et kukume kõik koos. Aga äkki ikka pingutame, kannatame ja suudame koos sellest kriisist välja ronida. Ent kui kriisist kuidagimoodi välja saime, hakkas kõrvalejäetuse tunne ja umbusk paljudel uuesti tugevnema.

« Avalehele 77 Kommentaari