Probleem on selles, et eri sotsiaalsete kihtide lõikes on tõus olnud erinev. Kui keskmiste näitajate järgi oleme suhteliselt tublilt majanduskriisist välja roninud, siis perede sissetulekuid vaadates on pilt ikka teine. Näiteks üksikvanemate või lasterikaste perede sissetulekute tase on kriitiliselt madal. Sotsioloogid näitavad, et osa gruppides on sotsiaalne tõrjutus suurenenud. Mingis mõttes on see inimeste psühholoogiline ärakukkumine – ei usaldata enam riiki, iseennast, tulevikku.

Mind üllatas, et uuringu tulemuste järgi oli seda kriisi ajal vähem. Siis valitses justkui ehmatus: kui nüüd majandusega veel edasi halvasti läheb, muutub asi ikka nii hulluks, et kukume kõik koos. Aga äkki ikka pingutame, kannatame ja suudame koos sellest kriisist välja ronida. Ent kui kriisist kuidagimoodi välja saime, hakkas kõrvalejäetuse tunne ja umbusk paljudel uuesti tugevnema.