Inimarengu aruanne: neljandik eestlasi tunneb end ühiskonnast kõrvale jäetuna
Täna esitletakse värsket Eesti inimarengu aruannet, kust selgub, et majanduskriisist taastumine on suurendanud ühiskonnas rahulolematust ja ka erinevusi eri gruppide vahel. Aruande autorid kasutavad Eesti arengu iseloomustamiseks lõksu metafoori: mida rohkem heaolu nimel pingutatakse, seda keerulisem näib olevat seda saavutada. Selgub, et viimase kümne aastaga pole ühiskonnaelust kõrvale jäävate elanike osakaal vähenenud.
Inimarengu aruande üks toimetaja, Tallinna ülikooli professor Erik Terk osutab, et heaoluriik aitab saavutada majanduskasvu siis, kui kõik kulud ei lähe näiteks pensionite maksmiseks.
rik Terk, tänavusest inimarengu aruandest selgub, et Eesti elanikel on puudu majanduslikust heaolust. Miks heaolu oluliselt ei parane, ehkki keskmine palk, pensionid ja teotused on pigem suurenenud?
Probleem on selles, et eri sotsiaalsete kihtide lõikes on tõus olnud erinev. Kui keskmiste näitajate järgi oleme suhteliselt tublilt majanduskriisist välja roninud, siis perede sissetulekuid vaadates on pilt ikka teine. Näiteks üksikvanemate või lasterikaste perede sissetulekute tase on kriitiliselt madal. Sotsioloogid näitavad, et osa gruppides on sotsiaalne tõrjutus suurenenud. Mingis mõttes on see inimeste psühholoogiline ärakukkumine – ei usaldata enam riiki, iseennast, tulevikku.