Inimarengu aruanne rõhutab head haridust ja lühikest eluiga
Eile avaldatud 2007. aasta Eesti inimarengu aruande ühe autori ja toimetaja Raivo Vetiku sõnul on haridus Eesti kõige tugevam näitaja. Kõige nõrgemad näitajad seisavad meil oodatava eluea indeksi juures.
“Hariduse osaindeksi järgi asub Eesti maailma riikide pingereas 20. kohal,” selgitas Vetik aruande esitlusel. Erinevalt paljudest põhjamaade ja Euroopa riikidest, on Eestis pidevõppega haaratud ennekõike need, kes on niigi paremas olukorras – haritumad, nooremad ja materiaalselt kindlustatud inimesed. Teistes riikides keskendutakse just vastupidi sotsiaalselt nõrgematele inimestele. Lisaks on Eesti kõrghariduse vallas üks maailma feminiinsemaid riike. Eesti ülikoolides õpib 1,66 korda rohkem naisi kui mehi.
Keskmise eluea osaindeksi alusel on Eesti riikide pingereas 78. kohal, mis tähendab, et Eesti on koos Venemaa ja Valgevenega kolmel viimasel kohal.
Eesti inimarengu indeksi tõus edukamate postkommunistlike riikide tasemele on Raivo Vetiku hinnangul kinni meie üliliberaalses arengumudelis.
Veerand ei taha lõimumist
Lõimumishoiaku alusel jagunesid vastajad järgmiselt: 36% iseloomustas selgelt positiivne ja avatud hoiak, 40% olid kahtlejad, st vähem positiivse, osaliselt negatiivse või ebakindla hoiakuga ning 23% olid selgelt tõrjuva, sallimatu suhtumisega lõimumise eesmärkidesse ja teistest rahvustest inimeste kaasamisse.
