Inspektsioon: kogumispensioni jätkuv kogumine ei pruugi olla õige
Tuleb arvestada, et pensionisüsteem on avatud investeerimisriskile ning pensioniosakute väärtus võib ajas nii tõusta kui ka langeda, teatas finantsinspektsioon
1. jaanuarist 2009 hakati pensioniikka jõudnutele tegema kohustusliku kogumispensioni ehk II samba väljamakseid. Kui inimese pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb alla 10-kordse rahvapensioni määra (19 131 krooni), on võimalik kogunenud summa ühekorraga välja võtta.
"Seda, kas kasulikum on kogumispension kohe välja võtta või mitte, ei oska täna keegi ette ennustada," kommenteeris finantsinspektsiooni juhatuse liige Kaido Tropp. "Pensionifondide viimase aasta negatiivsed tootlused on tingitud suures osas maailma finantsturgude langusest. Kas ja millal see suund pöördub, seda ei otsusta üksnes ühe või teise pensionifondivalitseja parim oskus ja tahe," lisas ta.
Kui pensionifondi osakute väärtus jääb vahemikku 10-50 rahvapensioni määra (19 131 - 95 657 krooni), on osakuomanikul õigus saada regulaarseid väljamakseid pensionifondist ehk fondipensioni. Väljamaksed tuleb sel juhul jaotada vanusest lähtuvalt teatud aastate peale.
Kui pensionikontole kogunenud osakute väärtus ületab 50-kordse rahvapensioni määra (95 657 krooni), siis hakkab väljamakseid tegema elukindlustusselts. Selleks tuleb sõlmida kindlustusseltsiga leping pensioni väljamaksete tegemiseks kuni surmani ehk pensionileping. Inimene saab valida, kas ta soovib igakuist või kvartaalset pensioni. Regulaarselt makstavad pensionisummad võivad seejuures olla võrdsed või aja jooksul suurenevad. Erinevate kindlustusseltside riskiarvestuse põhimõtted võivad olla erinevad, seetõttu tuleks pensionilejääjal kindlasti võtta pakkumised mitmest elukindlustusseltsist.
Ühekordsete väljamaksete ning fondipensioni sooviga võib pöörduda kõikide Eestis tegutsevate pankade poole. Kindlustuslepingu sõlmimise sooviga tuleb pöörduda elukindlustusseltside poole.
