21.02.2012, 06:01
Insult: vaid iga kolmas taastub esimesest haigushoost
Ühe kuu jooksul pärast haigestumist lõpeb surmaga kuni veerand insuldijuhtusid.
FOTO:
Äge alkoholitarbimine, suitsetamine, suur töökoormus ja vähene liikumine rajab eestlastele libeda tee südame- ja veresoonkonna haiguste saamiseks. Nende kõrval on insuldi mõjukamad riskifaktorid vanus ja kõrgvererõhktõbi. Aastas esineb keskmiselt 6000 insuldijuhtu, millega haigus asetub surmapõhjusena kolmandale kohale südameinfarkti ja vähktõve järel. Viimastel aastatel esineb insulti ehk ajurabandust küll rohkem, kuid seevastu surrakse selle tõttu vähem. „Mind paneb üllatama, kui nõrk on keskmise inimese teadlikkus tervisest, eriti noorel, kes arvab, et kõik vanaduses põetavad haigused on maade ja merede taga,” nentis Põhja-Eesti regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja Andrus Kreis. Kuigi sagedamini haigestuvad insulti eakamad inimesed, esineb haigusjuhte ka alla viiekümneaastastel ja isegi lastel. Seejuures saavad naised insuldi sagedamini kui mehed. „Kui hakata alles 50.–60. eluaastates oma eluviisi parandama, võib olla juba hilja. Halbade harjumuste muutmise peale on vaja juba noorelt mõelda,” rõhutas Kreis.