Internetti lisandub hulgi riigiasutuste teenuseid

Peagi saab ID-kaardi või internetipanga abiga esitada näiteks taotluse juhiloa saamiseks.

Kodanikuportaali eesti.ee lisanduvad lähikuudel karistus-, kinnistus- ja rahvastikuregistri ning autoregistrikeskuse teenused.

Portaali vahendusel saab siis taotleda näiteks autode registreerimismärke ja juhilubasid, näha reaalajas kinnistusregistrisse kandmist, vaadata inimeste kehtivaid karistusi. Peagi läheb käima ka Eesti Energia pilootteenus, kus inimesed saavad kaardil märkida neid huvitava piirkonna ja näha eelinformatsiooni sinna plaanitavate elektrikatkestuste kohta.

Ennast internetipanga või ID-kaardi abiga identifitseerides saab kodanik juba praegu kasutada 13 eri registri andmeid, ametnike jaoks on avatud 32 registrit. Kodanikuportaalist saab taotleda näiteks vanemahüvitist, peretoetusi ja Euroopa ravikindlustuskaarti.

Kõik registrid kokku

“Võtmesõna on isikukood. ID-kaardil on see digitaalselt olemas ja see võimaldab vajadusel kasutada üheskoos erinevate registrite andmeid,” ütles Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse IT-haldusosakonna juhataja Riho Oks ning lisas, et tegelikult on riigil sadu registreid ja ajapikku liidetakse kodanikuportaaliga kõik kodanikega seotud asutused ja nende infosüsteemid.

“Kui siseneda kodanikuportaali ja vajutada nupule “taotlen vanemahüvitist”, siis seesama nupuvajutus võtab emalt koorma viia pensioniametisse kuni seitse erinevat paberit, sest need andmed kogutakse nüüd eri registritest elektrooniliselt kokku,” lausus Oks.

Vanemahüvitist saab internetis taotleda juba veebruari algusest, elektroonilist teenust kasutab iga neljas vanem. Ka siis, kui inimene läheb hüvitist taotlema pensioniametisse, piisab vaid isikut tõendava dokumendi esitamisest. “Kõik ülejäänu tehakse klienditeenindaja abiga arvutis, käsitsi ei täideta enam ühtki taotlust. Taotlejal jääb üle kontrollida üksnes andmete õigsust ja seda kinnitada,” selgitas sotsiaalkindlustusameti avalike suhete nõunik Elve Tonts.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti andmetel on praeguseks välja antud ligi 610 000 ID-kaarti. Kui internetipanka kasutavaid inimesi on Eestis mitusada tuhat, siis ID-kaardi ja arvuti on omavahel ühendanud vaid 8000 inimest. “Iga kuu soetavad inimesed üle 5000 uue arvutikomplekti. Kui need oleksid varustatud ID-kaardi lugeja ja vajaliku tarkvaraga, siis tõuseks kaardi kasutajate arv järsult,” kinnitas Oks. “8000 kasutajat on praegu veel liiga vähe.”

Tema sõnul tõuseb teenuste kasutajate arv ka siis, kui võimalustest teatatakse neile, kellele teenused mõeldud. “Kui avasime keskkooli lõpueksamite hinnete teavitusteenuse, siis teavitasime sellest õpilasi ja teenuse kasutatavus suurenes nende seas hüppeliselt,” lausus Oks. “Kui lõpueksameid tegi 22 000 noort inimest, siis üle 19 000 inimese jälgis pidevalt oma hindeid internetis. Kui tavaliselt ühendab esmakordselt kaardi ja arvuti keskmiselt 70 inimest nädalas, siis hindeteavituse puhul see arv kümnekordistus.”

Oksa kinnitusel on oluline, et teenuse kasutamine oleks mitte ainult teenuse pakkuja, vaid ka tarbija jaoks mugav ega eeldaks suure osa lisaandmete käsitsi sisestamist.

Linnar Viik: e-teenuste eesmärk on vältida tühja ajakulu

•• IT-kolledži õppejõud Linnar Viik, kui hästi on inimesed elektrooniliste teenuste kasutamisega kaasa läinud?

Mitte nii hästi, kui võiks. Kodanike seas valitseb keskmisel määral teadmatust, riik ei suuda motiveerida ametnikke teadlikkust kasvatama ega ole ise inimesi informeerinud. Seetõttu kaovad teenused sageli riigi infosüsteemide rägastikku.

•• Mitme sammu kaugusel on Eesti tõelisest e-ühiskonnast?

Ei saa olla omaette eesmärk, et riik jääks üheainsa hiireklõpsu kaugusele. Ikka on hulk teenuseid, kus on vaja vahetut suhtlemist. Tuleb püüelda selle poole, et ei oleks tühja ajakulu. Kui mitu tundi kulutavad inimesed aastas riigiteenuste kasutamiseks vajalike dokumentide hankimisele? See on e-teenuste väärtuslikum punkt.

•• Millised ohud varitsevad inimesi e-teenuste kasutamisel?

Enamik riske on ette läbi mõeldud. Esiteks on käideldavuse riskid, et kui süsteem ei tööta, siis kuidas me hakkama saame – kui sõltuvad me oleme infosüsteemidest. Teine küsimus: kas informatsiooni on võimalik kasutada millekski halvaks. Et kuritarvitamist vältida, peab tekkima avalik kontrollimehhanism suure venna ehk riigi üle. Inimesel peab olema võimalik teada saada, mida riik temast teab ja kuidas seda informatsiooni kasutab: kes, miks ja millal on inimese kohta informatsiooni hankinud. Sellest jääb jälg ja ametnikul pole andmete kuritarvitamise korral võimalik varjuda. Lisaks peab tööd tegema muidugi ka vastav institutsioon, antud juhul andmekaitseinspektsioon.