Eesti koondise kauaaegse libero Rait Rikbergi vanema venna Alari saavutuste hulk on vägev. Ta on tulnud mängijana maailmameistriks, statistikuna teeninud leiba absoluutsetes tippliigades Poolas ja Venemaal, tulnud abitreenerina Rzeszówi Asseco Resoviaga klubide MM-il neljandaks ja peatreenerina on ta võiduprotsent – usute või mitte – sada. Peale selle on tal Eesti koondisega vöö vahel viis EM-finaalturniirile pääsemist, kaks triumfi Euroopa liigas ja üks maailmaliiga kolmandas tugevusgrupis. Pole paha.

Kõik faktid vastavad iseenesest tõele, ent mõnda tuleb täpsustada. Uurisime, miks tuli Rikberg maailmameistriks hoopis indiacas ega löönud ise võrkpallurina läbi. Miks ütles hiljuti Venemaa superliiga klubi pakkumisele ei, kas ta saab abitreenerina rohkem magada kui statistikuna, kas ta kavatseb jäljendada Gheorghe Cretut ja muutuda ülinõudlikuks maksimalistiks ja kui lihtne on taltsutada vend Rait Rikbergi?