----

Vahetult enne südamenädala algust tehti ettepanek osa südameravimitest soodustuseta jätta. Milliseid emotsioone see mõtteavaldus teis tekitas?

Ilmselt ei mõelnud ettepaneku tegija üldse. Ta ei kujutanud ette, milliseid tagajärgi see käik endaga kaasa toob. Äärmiselt kummaline, kui keegi väljastpoolt arstikabinetti hakkab inimestele soovitama, milliseid ravimeid võtta. See kuulub ainult raviarsti kompetentsi. Ega tohter hakka patsienti kohe alguses kõige tugevamatoimelise rohuga ravima. Mõnikord ei ole tal aga muud võimalust. Seesama löögi alla sattunud Norvask on suurepärane rohi, mida ei tohiks iialgi soodusravimite nimekirjast välja võtta.

Miks Norvaski mõne odavama analoogiga asendada ei võiks?

Meil seisavad inimesed südameoperatsioonide järjekorras kuude või aastate kaupa. Sageli on Norvask ainus rohi, mis aitab operatsiooni ootaval haige vererõhku ja seisundit enam-vähem normaalsena hoida. Vastasel juhul võib ta ootejärjekorras lihtsalt ära surra. Muide, lõikuse ootamine ongi kõige suurema riskiga tegevus, sest operatsioonilaual on suremus poolteist protsenti.

Kas see on jama jutt, et odavamad analoogid on tegelikult sama head?

Muidugi pole nad sama head. Norvask on üle maailma tuntud kui hea südameravim. Meil hakkab bürokraat, kes asjast midagi ei jaga, ümberkorraldusi tegema. Ja üleüldse, kas ikka tuleb lõppkokkuvõttes odavam. Sama efekti saamiseks peab patsient võib-olla ühe rohu asemale ostma hoopis mitu analoogi. Keegi pole seda praegu analüüsinud. Bürokraadid ei tohiks siia üldse sekkuda.

Millise pilguga vaatate meedia osa kogu selles vähihaige Marge Valdmanni ja südamerohtudelt soodustuse äravõtmise loos?

Teate, ma võin esitada südamehaigete olukorrast veel hullema pildi. Meie valdkonnas sureb haigeid rahapuuduse tõttu palju rohkem kui jutuks olevaid vähihaigeid. Kellele siis raha anda ja kellelt ära võtta? Südameoperatsiooni järjekorda oodates sureb keskmiselt paarkümmend inimest aastas. Arste oleks meil piisavalt ning operatsiooniaegu samuti, kuid raha puudub. Raha olemasolul suudaksime selle järjekorra likvideerida paari aastaga. Ma ei pea õigeks, et meedia teeb nii suurt kisa üksikisiku haigusjuhtumist. Ja kõige imelikum on veel see, et surve tõttu leitakse kohe ka raha. Ma võin anda teile terve nimekirja inimestest, kelle elu ripub juuksekarva otsas. Võtke ja puhuge see ajalehes üles.

Miks te nii kriitiline olete?

Hädas olijaid on ju sadu ja tuhandeid. Eriti absurdne on mõte leida raha vähihaigete abistamiseks südamehaigete rohtude arvelt. Ja veel selliste rohtude arvelt, mis aitavad neil elus püsida. Pole harv, kui meedias aetakse meditsiiniteemadel täielikku jama. Tegelikult oleks kõige tähtsam, kui riiklikul tasandil pandaks prioriteedid paika.

Kas teil on tunne, et raha jaotatakse meditsiinivaldkondade vahel valesti?

Võib ju mõningaid võrdlusi välja tuua. Väga palju on praegu tähelepanu pööratud geeniprogrammile, millele meedia tormiliselt kaasa plaksutab. Võib-olla ehk viiekümne või saja aasta pärast on sellest geeniprojektist teatud hulgale inimestest ka abi. Aga niipea sellest eestlastele kasu ei tule. Tegelikult on meil tähtis nüüd ja praegu aidata inimeste tervist parandada. Kohe ja praegu on vaja midagi teha südamehaiguste vähendamiseks. Kahjuks puudub meil selleks riiklik programm, kuigi iga teine inimene sureb südame- veresoonkonna haigustesse.

Võib-olla on asi selles, et teie ei oska piisavalt kõvasti lärmi lüüa?

Infarktisurmaga on harjutud. Seda, et inimene sureb infarkti, loetakse normaalseks. Ühiskonna jaoks pole see mingi probleem. Aga tegelikult on surm ju ikkagi surm. Skandinaavia-maade näitajad südamehaigustesse suremuse osas on viimase viieteistkümne aastaga kõvasti langenud. Soomes oli see näitaja aastaid üsna kõrge, tänu riiklikule südamehaiguste vältimise programmile on saavutatud rahvusvaheliselt tunnustatud tulemusi. ##Suremus on vähenenud 70 protsenti. Raha südamehaiguste ennetamiseks on leidnud ka meie naabrid leedulased ja lätlased. Huvitav nüanss on see, et kusagil ei saadud sellega hakkama enne, kui arutelu jõudis parlamendi tasemele. Alles siis leiti finantsvahendid.

Inimeste hulgas levib müüt, et lõikusejärjekord tähendab vaid üht – arst teeb vihje altkäemaksu saamiseks. Kui palju selliste juttudega teie kabinetti tullakse?

Muidugi on inimesed sellise arvamusega lagedale tulnud. Kuid hädapärased operatsioonid, kus on näha, et oodata ei kannata, teeme alati esmajärjekorras ära. Pooled kohad ongi jäetud sellistele haigetele, kelle infarkti tõenäosus on väga suur. Arst ei ole jumal ega oska täpselt öelda, kui kaua kannatab ühe või teise patsiendi häda oodata.

Oletame, et muretsen väga oma tervise pärast, mul on palju raha ning järjekorras ootamine tundub ilmvõimatu. Kas minu enda raha eest tehakse mulle operatsioon kohe ära?

Jah, niimoodi me mõni aeg tagasi ka töötasime. Kui inimene või tema tööandja soovis operatsiooni kinni maksta, siis tulid tohtrid seda laupäeval-pühapäeval tegema. Reeglina finantseeris taolist operatsiooni ettevõtte, kus patsient töötas. Aga siis leidis juhtkond, et selline asi pole õige. Taolised väljaspool järjekorda lõikused keelati ära. Kuid nüüd on haiglal uus juhtkond ning nemad on endise süsteemi poolt. Tõenäoliselt läheb asi uuesti käiku.

Kui palju üks taoline südamelõikus patsiendile maksma läks?

Keskmiselt tuli lõikuse hinnaks 70 000-75 000 krooni. Samas rõhutaksin, et selline süsteem ei ole lahendus. Rikkaid ja lahkeid firmasid on vähe. Lisaks on väga halb seegi, et maakonnaarstidel napib raha. Nad peavad pidevalt kaaluma, kui paljusid inimesi lubab eelarve sondeerimisele saata.

Miks südamehaigused inimestele nii tavalised tunduvad?

Võib-olla sellepärast, et esinemissagedus on üsna suur. Rohkem kui pooltel juhtudest on surma põhjuseks südamehaigus. See pole väheesinev ega müstiline tõbi. Üsna omapärane on seegi, et vähidiagnoosi kardavad inimesed palju rohkem kui teadet südamehaigusest. Ilmselt on asi selles, et vähihaigele antakse justkui surmaotsus, mis täitub mõningate aastate jooksul. Südamehaigete puhul on see võimalus natukene väiksem, kõik sõltub situatsioonist.

Vanemad inimesed soovivad mõnikord üsna avameelselt, et surm tuleks kiiresti infarkti või insuldi tõttu.

See on hea surm. Selle kohta ütlevad ka arstid omavahel, et ilus surm. Enamasti saabub südamehaigete surm kiiresti. Haigus annab ennast tunda alles siis, kui 75% arterist on juba umbunud.

Südamehaiguse riskiteguritest on räägitud üsna palju. Kui selgelt on inimesed seda reaalses elus endale teadvustanud?

Väga erinevalt. Kõige tervemana püsib intelligentne naine, sest ta jälgib tervislikke eluviise kõige usinamalt. Kuid osa inimesi tunnistab pärast südameoperatsiooni täiesti siiralt, et ei teadnud riskiteguritest mitte midagi. Nad ei aimanudki, et rasvase toidu järjepidev söömine mõjub halvasti. Või et suitsetamine on tervisele üks suuremaid ohtusid.

Kas suitsetamist peetakse eestlaste hulgas endiselt süütuks paheks?

Minagi olin noore tohtrina suitsetamise suhtes tolerantsem. Nüüd olen selle mõjusid juba liiga palju näinud. Tervislike eluviisidega patsiente satub südamega operatsioonilauale ikka üsna harva.

Ikka suitsetavad kõvasti ja võtavad napsu?

Teate, napsu võtmisel on küsitav osa südamehaiguste riskitegurite loetelus. Alkohol põhjustab esmajärjekorras muid hädasid. Alkoholisõbrad surevad pigem maksahaigustesse. Selle kohta öeldakse: prantsuse paradoks. Prantslased surevad harvemini infarkti, kuid sagedamini maksaveerejooksu kätte. Arvestada tuleb sedagi, et prantslaste eluviis on hoopis teine kui eestlastel. Nendel on stressi vähem, nad elavadki selleks, et elust mõnu tunda. Aga mõni pokaal veini nädalas võib isegi pigem hästi mõjuda. Mõnel aitab see stressi maha võtta. Suitsetamisega on hoopis teine asi.

Hull lugu on ka see, et eestlased liiguvad nii vähe. Samas näib sportlike eluviiside populaarsus üha kasvavat.