Kahe suurhaigla uutesse hoonetesse investeeritakse tänavu üle kahe miljardi krooni, mis tähendab, et perearstid jäävad ikka ootama oma järjekorda töötingimuste parandamiseks.

“Kui kaks suurt, Tartu ülikooli kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla, valmis saavad, läheb järgmisena raha Ida-Virumaa haigla hoonetesse ja siis polegi enam palju suuri investeeringuid jäänud ning tuleks mõelda perearstide töötingimuste parandamisele,” ütles Eesti Haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov intervjuus Eesti Päevalehele. “Maakonnakeskustesse tuleks ehitada suuremaid perearstikeskusi, sest korterite ja keldrikorterite aeg peaks neil ümber saama,” andis Danilov veksli tulevikuks. “Tuleb ehitada kohad, kus töötab mitu perearsti koos.”

“Tervishoius on praegu mitmeid prioriteete – näiteks on pooleli Tartu ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehituste esimesed etapid ja tähelepanu tuleks pöörata hooldusravi arendamisele,” ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Ivi Normet. “Kindlasti võiksime tulevikus rääkida ka perearstikeskuste kaasajastamisest, kuid hetkel on konkreetsetest tegevustest riiklikus plaanis vara rääkida,” lausus asekantsler.

Haiglad esmajärjekorras

Eesti Perearstide Seltsi esimehe Madis Tiigi sõnul on perearstiteenuse arendamise kava valmis, kuid paraku on poliitiliselt peetud vajalikuks arendada esmajärjekorras suuri haiglaid. “Meie seisukoht on, et esmatasandi arstiabi on kõige tähtsam, ja oleme arvestanud, et selliste perearstikeskuste suurus peaks olema vähemalt kolm perearsti,” lausus Tiik. “Niisuguseid keskusi on vaja kuni 60 ja nende ehitamiseks kuluks võrreldes haiglatele kulutatava summaga väike osa – kuni 600 miljonit krooni.”

Tiigi sõnul on perearstiteenuse tulevik tõenäoliselt maalgi koondumine suurematesse keskustesse, sest nn külatohtreid väikestesse valdadesse enam ei jagu. “Mitme arstiga keskuses muutuks teenus isegi kättesaadavamaks ja paremaks, sest nad saavad muretseda paremat aparatuuri uuringuteks,” ei olnud Tiik sellise stsenaariumi suhtes pessimistlik. “Keskusest saab arst käia ka väikses vallas kohapeal haigeid vastu võtmas.”

Tingimused jätkuvalt kehvad

•• Senini on perearstide tingimuste parandamisel abiks olnud vaid kohalikud omavalitsused. “Ja selle aluseks on üksnes nende hea tahe – kohustust pole,” lausus Eesti Perearstide Seltsi esimees Madis Tiik, tuues heaks näiteks Põltsamaa.

•• Tallinnasse kavandatavast kahest perearstikeskusest kõneldes oli ta ettevaatlikum. “Siiani on Tallinna keskuste puhul küsitud perearstidelt ruumide eest turuhinda ning eeldatakse investeerimiskohustust. Ühest taskust antakse ja teisest ehk perearstide taskust võetakse see raha tagasi,” kahetses ta.

•• Kuigi Euroopast tuleb investeeringuteks kümneid miljardeid kroone, ei ole perearstideni sellest midagi jõudnud. “Kohalike omavalitsuste kavas ei õnnestu meil ju võistelda koolide ega lasteaedadega, mille eest hoolitsemine on valdade kohustus,” lausus Tiik.

•• Elukeskkonna arendamise investeeringute tingimused toovad lähiaastail tervishoidu veel üle 2 miljardi krooni, kuid sellestki ei jõua midagi perearstideni.