Iru elektrijaamas võidakse prügi asemel puitu põletada
Tallinna ringkonnakohus andis septembri lõpus Eesti Energiale õiguse jätkata ettevalmistusi Iru elektrijaama uue prügipõletusploki rajamiseks. Hämmastaval kombel teatas aga energiafirma kohtus, et võib prügipõletusjaama asemel rajada ka näiteks hakkpuidupõletusjaama.
Puitu või muud kütuseliiki hakatakse Irus ahju ajama muidugi juhul, kui elektrijaama vahetus ümbruses elavad inimesed suudavad kohtus saavutada lõpliku võidu, mis tühistab Maardu linnavalitsuse poolt prügijaama rajamiseks antud ehitusloa.
Eesti Päevalehte nõustanud juristid selgitasid, et paljuski võimaldas just Eesti Energia juristide väide, et kui ettevõte ei saa prügi põletama hakata, kasutatakse ehitusloa alusel valmivaid ehitisi muuks otstarbeks, kõrvaldada juuli alguses kohtu seatud esialgse õiguskaitse.
Seega tekib küsimus, kas energiafirma manipuleeris kohtuga või plaanib Eesti Energia tõesti prügipõletusjaama asemel rajada Iru elektrijaama kõrvale näiteks hakkpuidul töötava elektrijaama.
Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte direktor Ando Leppiman ütles, et ettevõte ei maininud alternatiivsete kütuseliikide kasutamise võimalust kohtus suusoojaks. Samal ajal on praegused töövõtu- ja ehituslepingud ning nendega kaasnevad load saadud ja sõlmitud tema sõnul siiski prügipõletusjaama rajamiseks.
„Kui saab põletada jäätmeid, siis saab põletada ka väga paljusid teisi kütuseid,” selgitas Leppiman. Seepärast on ka prügijaama rajamise plaanides ühe alternatiivina mainitud võimalust, et kui mingil põhjusel ei peaks mingil ajal prügi jaguma, siis põletatakse selle asemel kas turvast, puitu või midagi muud.
Nagu traktoriga Pärnusse
Rahaliselt on Leppimani sõnul tasuvaim põletada siiski jäätmeid. „Prügi puhul maksavad ju inimesed peale, et nad saaks selle ära anda. Puitu sulle keegi ilma rahata ei too,” selgitas ta.
Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühingu juhataja Tiit Rahkema ütles, et tehnoloogiliselt on Eesti Energia plaan võimalik, aga rahaliselt mitte. „See on rahaliselt sama hea plaan kui hakata inimesi Tallinnast Pärnusse traktoriga vedama,” piltlikustas ta.
Tehnoloogiliselt on ka Rahkema kinnitusel prügipõletusahjus võimalik põletada nii turvast kui ka puitu. Kuid prügipõletusjaama rajamine on rahaliselt oluliselt kallim kui puhtalt hakkpuidu- või turbapõletusjaama rajamine.
Eraisikud prügi põletamise vastu
•• Viis Iru kandi elanikku esitasid suve hakul Tallinna halduskohtule kaebuse, millega paluvad tühistada Maardu linnavalitsuse ehitusloa Iru jäätmepõletusjaama püstitamiseks.
•• Juuli algul rahuldas Tallinna halduskohus ühe kaebaja esitatud esmase õigusabipalve peatada ehitusloa kehtivus. Eesti Energia pidas aga esialgset õiguskaitset nende huve riivavaks, mistõttu esitasid nad Tallinna ringkonnakohtule taotluse tühistada õiguskaitsega seotud takistus.
•• Iru kandi kaebajad kardavad enda sõnul, et rajatav jaam võib suurendada saastamist ja ümberkaudset liikluskoormust ning põhjustada aastaringset haisu.
•• Jäätmepõletusplokis on plaanis aastas ära kasutada kuni 220 000 tonni Eestis liigiti kogumise järel üle jäävaid ja praegu prügilatesse suunduvaid segaolmejäätmeid. Kokku on selliseid jäätmeid Eestis viimastel aastatel kogutud 250 000 tonni ringis.
