„Kõik need tee­mad on le­tis,” vas­tas ra­han­dus­mi­nis­ter Iva­ri Pa­dar küsi­mu­se­le, kas kaa­lu­kau­sil on ema­pal­ga maks­mi­se lõpe­ta­mi­ne, õpe­ta­ja­te pal­ga ja pen­sio­ni­de alan­da­mi­ne, muud sot­siaal­ku­lud ning tu­lu­mak­su ühe- ja käi­be­mak­su ka­hep­rot­sen­di­ne tõst­mi­ne. „Sel­ge on see, et siin tu­leb la­hen­du­si ot­si­da kõige va­hel ja ühte­gi must-val­get tee­mat po­le. Kui eesmärk on tu­le­mus, siis on sel­ge, et kär­pi­da tu­leb.”
 
Eil­se Ees­ti Pan­ga ke­vadp­rog­noo­si ko­ha­selt ula­tub ma­jan­dus­lan­gus sel aas­tal 12 prot­sen­di suu­rusjär­ku ja töö­tu­te arv jõuab pea 100 000 ini­me­se­ni. Prog­noo­si põhist­se­naa­riu­mi jär­gi on va­lit­su­sel märt­si sei­su­ga va­ja ee­lar­ve­ta­sa­kaa­lu 2009. aas­tal kok­ku pa­ran­da­da li­gi­kau­du 8,5 mil­jar­di kroo­ni võrra, et puu­dujääk jääks al­la kol­me prot­sen­di si­se­ma­jan­du­se ko­gu­too­dan­gust.
Ra­han­dus­mi­nis­ter kin­ni­tas, et töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kud ja Ees­ti Pan­ga prog­noos on tul­nud, nüüd tu­leb veel ära oo­da­ta ap­ril­li lae­ku­mis­te arv ja mai al­gu­ses lä­heb ta võima­lus­te­ga, kust kär­pi­da või mis mak­se tõsta, va­lit­sus­ka­bi­net­ti.
 
Just ap­ril­li lae­ku­mis­te analüüs näi­tab se­da, kas li­saks se­ni kär­bi­tud 2,566 mil­jar­di­le kroo­ni­le tu­leb kär­pi­da veel ne­li või kuus mil­jar­dit kroo­ni.
IRL-i esi­me­he Mart Laa­ri sõnul on kär­pe­ko­had ra­han­dus­mi­nist­ri esi­ta­da. „A­ga põrmus­ta­vad ar­vud on hul­lud. 8,5-mil­jar­di­li­ne kär­be on ik­ka vä­ga ränk,” tõdes Laar. „Ve­ni­ta­mi­ne tu­leb lõpe­ta­da ja et­te­pa­ne­kud tu­leb kii­res­ti laua­le tuua.”
 
Po­lii­ti­kud ei esi­ta siis­ki veel konk­reet­seid et­te­pa­ne­kuid, vaid rää­gi­vad hüpo­tee­ti­list jut­tu. Laa­ri sõnul ei saa prae­gu ha­ka­ta ühe­gi üksi­ku mõtte koh­ta ütle­ma, kas IRL on min­gi as­ja poolt, vas­tu või vä­lis­tab sel­le täie­li­kult. „Sel­li­se kär­pe­ma­hu pu­hul ei saa ühe­gi as­ja koh­ta a prio­ri öel­da, et me ei tee mi­da­gi. Tu­leb võtta ko­gu see pa­kett et­te ja vaa­da­ta üld­pil­ti ning sin­na ot­sa ka 2010. aas­ta ee­lar­vet. Kui me 2010. aas­ta pers­pek­tii­vi ei oma, siis muu­tub meie te­ge­vus sa­mu­ti suh­te­li­selt mõtte­tuks,” ütles Laar. 
 
Laar oo­tab ra­han­dus­mi­nist­rilt sel­geid et­te­pa­ne­kuid, mis seejä­rel ka­bi­ne­tis lä­bi vaa­da­tak­se ning öel­dak­se, mis on võima­lik ja mis mit­te. „A­ga kui et­te­pa­ne­kuid po­le ja sel­lest vaid mi­tu nä­da­lat rää­gi­tak­se, siis ei jõuta as­ja­ga üld­se eda­si,” ütles Laar.
 
„Nii et tu­le sel­lest kär­pest mi­da­gi väl­ja, et meie esi­ta­me ka­va ja siis la­se­vad koa­lit­sioo­nie­ra­kon­nad, kaa­sa ar­va­tud mu oma era­kond, sel­le põhja,” ütles aga Pa­dar. „Meie too­me väl­ja võima­lu­sed ja sel­le pealt tu­leb te­ha po­lii­ti­li­ne ot­sus. Se­da suut­äit po­le võima­lik ham­mus­ta­da bul­doo­se­ri­mee­to­di­ga. See eel­dab süga­vat aru­te­lu va­lit­sus­ka­bi­ne­tis ja teh­ta­vad ot­su­sed pea­vad ole­ma ini­mes­te­le vä­ga aru­saa­da­vad. Nii, et nad ühel het­kel ei ütleks, et ve­ri ni­nast väl­jas me se­da eu­rot ka ei ta­ha. Ma ni­me­tak­sin se­da lau­sa rah­vus­li­kuks kok­ku­lep­peks, mis tu­leb saa­vu­ta­da,” li­sas ra­han­dus­mi­nis­ter.
 
Pa­dar kin­ni­tas, et ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis käib töö esi­ta­ta­va­te võima­lus­te kal­lal pik­ka ae­ga. „P­rae­gu läh­tu­me oma kär­be­te­ka­vas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi prog­noo­sist, mil­le pu­hul krii­sist­se­naa­rium on mii­nus seit­se mil­jar­dit kroo­ni.”
Koos vii­ma­ti­se 2,566 mil­jar­di suu­ru­se kär­pe­ga on riik sel­lel aas­tal ju­ba kär­pi­nud kok­ku 10,5 mil­jar­dit kroo­ni.
 
Käes on vii­ma­ne aeg
 
Too­mas Hend­rik Il­ves
Ees­ti pre­si­dent
 
Ees­ti Pan­ga prog­noos, et meie rii­gi ma­jan­du­se maht võib sel aas­tal ka­ha­ne­da enam kui 10 prot­sen­ti, seab va­lit­su­se ja par­la­men­di et­te rii­gi tu­lu­de ja ku­lu­de pla­nee­ri­mi­sel põhimõtte­li­sed ot­su­sed. Tä­na­vust ja paa­ri järg­mi­se aas­ta rii­giee­lar­vet mõju­ta­va­te va­li­ku­te alu­seks ole­va­te va­rian­ti­de sõnas­ta­mi­seks on nüüd vii­ma­ne aeg.
 
En­nekõike tu­leb ot­sus­ta­da, kas Ees­ti soo­vib 2011. aas­tal võtta ka­su­tu­se­le eu­ro. See meie rii­gi ja ma­jan­du­se usal­dusväär­su­se­le mää­ra­va täht­su­se­ga samm eel­dab kar­mi­de ja möö­dapääs­ma­tu­te Maast­rich­ti kri­tee­riu­mi­de täit­mist, võima­lik­ku uut ja ma­hu­kat ee­lar­vekär­bet, aga ka va­ja­du­sel mak­su­po­lii­ti­ka muut­mist. Al­ter­na­tii­viks on sel­lest eesmär­gist loo­bu­da ja tun­nis­ta­da, et meie ühis­kond po­le prae­gu see­su­gus­teks pin­gu­tus­teks ja muu­tus­teks val­mis.
Mi­na soo­vi­tan mit­te al­la an­da. Eu­ro po­le küll ime­ro­hi, kuid sel­le­ta ku­ju­neb ma­jan­dusk­riis Ees­tis pi­kaa­ja­li­se­maks ja tõen­äo­li­selt veel­gi va­lu­sa­maks.
 
Ju­ba prae­gu tu­leb aga va­ba­ne­da pet­te­ku­ju­tel­mast, et jär­je­kord­ne paa­ri mil­jar­di kroo­ni suu­ru­ne ee­lar­vekär­be toob Ees­tit eu­ro tu­le­ku­le lä­he­ma­le. Va­ja on põhimõtte­list ot­sust ja seejä­rel sam­me, mis ai­ta­vad meil eesmär­gi­ni jõuda.
Ma vä­ga loo­dan, et va­lit­sus te­ge­leb ka meie ee­lar­ve­po­lii­ti­ka ter­vik­li­ku üle­vaa­ta­mi­se­ga. Vii­ma­ne aeg on en­da­le tun­nis­ta­da, et se­ni­se ee­lar­ve­po­lii­ti­ka­ga po­le enam võima­lik jät­ka­ta. Ees­ti va­jab põhja­lik­ku rii­giee­lar­ve tu­lu­de ja ku­lu­de re­vis­jo­ni, mil­le alu­sel saab­ki väl­ja töö­ta­da järg­mis­te aas­ta­te ee­lar­ve­po­lii­ti­ka.