23.04.2009, 00:00
Ivari Padar: laual on nii maksutõstmised kui ka -kärped
Kärpekavas pole enam ühtki püha lehma, sest laual on juba ka sotsiaalkulud.
FOTO:
„Kõik need teemad on letis,” vastas rahandusminister Ivari Padar küsimusele, kas kaalukausil on emapalga maksmise lõpetamine, õpetajate palga ja pensionide alandamine, muud sotsiaalkulud ning tulumaksu ühe- ja käibemaksu kaheprotsendine tõstmine. „Selge on see, et siin tuleb lahendusi otsida kõige vahel ja ühtegi must-valget teemat pole. Kui eesmärk on tulemus, siis on selge, et kärpida tuleb.”
Eilse Eesti Panga kevadprognoosi kohaselt ulatub majanduslangus sel aastal 12 protsendi suurusjärku ja töötute arv jõuab pea 100 000 inimeseni. Prognoosi põhistsenaariumi järgi on valitsusel märtsi seisuga vaja eelarvetasakaalu 2009. aastal kokku parandada ligikaudu 8,5 miljardi krooni võrra, et puudujääk jääks alla kolme protsendi sisemajanduse kogutoodangust.
Rahandusminister kinnitas, et töötukassa nõukogu ettepanekud ja Eesti Panga prognoos on tulnud, nüüd tuleb veel ära oodata aprilli laekumiste arv ja mai alguses läheb ta võimalustega, kust kärpida või mis makse tõsta, valitsuskabinetti.
Just aprilli laekumiste analüüs näitab seda, kas lisaks seni kärbitud 2,566 miljardile kroonile tuleb kärpida veel neli või kuus miljardit krooni.
IRL-i esimehe Mart Laari sõnul on kärpekohad rahandusministri esitada. „Aga põrmustavad arvud on hullud. 8,5-miljardiline kärbe on ikka väga ränk,” tõdes Laar. „Venitamine tuleb lõpetada ja ettepanekud tuleb kiiresti lauale tuua.”
Poliitikud ei esita siiski veel konkreetseid ettepanekuid, vaid räägivad hüpoteetilist juttu. Laari sõnul ei saa praegu hakata ühegi üksiku mõtte kohta ütlema, kas IRL on mingi asja poolt, vastu või välistab selle täielikult. „Sellise kärpemahu puhul ei saa ühegi asja kohta a priori öelda, et me ei tee midagi. Tuleb võtta kogu see pakett ette ja vaadata üldpilti ning sinna otsa ka 2010. aasta eelarvet. Kui me 2010. aasta perspektiivi ei oma, siis muutub meie tegevus samuti suhteliselt mõttetuks,” ütles Laar.
Laar ootab rahandusministrilt selgeid ettepanekuid, mis seejärel kabinetis läbi vaadatakse ning öeldakse, mis on võimalik ja mis mitte. „Aga kui ettepanekuid pole ja sellest vaid mitu nädalat räägitakse, siis ei jõuta asjaga üldse edasi,” ütles Laar.
„Nii et tule sellest kärpest midagi välja, et meie esitame kava ja siis lasevad koalitsioonierakonnad, kaasa arvatud mu oma erakond, selle põhja,” ütles aga Padar. „Meie toome välja võimalused ja selle pealt tuleb teha poliitiline otsus. Seda suutäit pole võimalik hammustada buldooserimeetodiga. See eeldab sügavat arutelu valitsuskabinetis ja tehtavad otsused peavad olema inimestele väga arusaadavad. Nii, et nad ühel hetkel ei ütleks, et veri ninast väljas me seda eurot ka ei taha. Ma nimetaksin seda lausa rahvuslikuks kokkuleppeks, mis tuleb saavutada,” lisas rahandusminister.
Padar kinnitas, et rahandusministeeriumis käib töö esitatavate võimaluste kallal pikka aega. „Praegu lähtume oma kärbetekavas rahandusministeeriumi prognoosist, mille puhul kriisistsenaarium on miinus seitse miljardit krooni.”
Koos viimatise 2,566 miljardi suuruse kärpega on riik sellel aastal juba kärpinud kokku 10,5 miljardit krooni.
Käes on viimane aeg
Toomas Hendrik Ilves
Eesti president
Eesti Panga prognoos, et meie riigi majanduse maht võib sel aastal kahaneda enam kui 10 protsenti, seab valitsuse ja parlamendi ette riigi tulude ja kulude planeerimisel põhimõttelised otsused. Tänavust ja paari järgmise aasta riigieelarvet mõjutavate valikute aluseks olevate variantide sõnastamiseks on nüüd viimane aeg.
Ennekõike tuleb otsustada, kas Eesti soovib 2011. aastal võtta kasutusele euro. See meie riigi ja majanduse usaldusväärsusele määrava tähtsusega samm eeldab karmide ja möödapääsmatute Maastrichti kriteeriumide täitmist, võimalikku uut ja mahukat eelarvekärbet, aga ka vajadusel maksupoliitika muutmist. Alternatiiviks on sellest eesmärgist loobuda ja tunnistada, et meie ühiskond pole praegu seesugusteks pingutusteks ja muutusteks valmis.
Mina soovitan mitte alla anda. Euro pole küll imerohi, kuid selleta kujuneb majanduskriis Eestis pikaajalisemaks ja tõenäoliselt veelgi valusamaks.
Juba praegu tuleb aga vabaneda pettekujutelmast, et järjekordne paari miljardi krooni suurune eelarvekärbe toob Eestit euro tulekule lähemale. Vaja on põhimõttelist otsust ja seejärel samme, mis aitavad meil eesmärgini jõuda.
Ma väga loodan, et valitsus tegeleb ka meie eelarvepoliitika tervikliku ülevaatamisega. Viimane aeg on endale tunnistada, et senise eelarvepoliitikaga pole enam võimalik jätkata. Eesti vajab põhjalikku riigieelarve tulude ja kulude revisjoni, mille alusel saabki välja töötada järgmiste aastate eelarvepoliitika.