Kirik oli rahvast täis juba enne kell 13.00 algava jumalateenistuse algust. Näha võis enamust Eesti äri- ja poliitikaeliiti kuuluvaist, kuid kindlasti oli kohal ka tavalisi inimesi, kel võib-olla võimalust Aadu Luukasega isklikult kokku puutuda oma elus ei olnudki. Vahetult enne teenistuse algust kõlava Kyrie eleisoni ajal sisenesid kaamerate valvsa tähelepanu all Urmas Sõõrumaa ja Kätlin Maran. Minuti pärast sammus mööda vahekäiku esimesse ritta president Arnold Rüütel

Kogu teenistus möödus ääretu südamlikkuse tähe all. Vaimuliku kõnes sai kuulda Luukase enda mälestusi lapsepõlvest ja kasvamisest Hiiumaal. Meenutati ilusamaid ja raskemaid aegu. Kuulajaskond oli haudvaikne. Pingiridade ääres võis näha liikumas Jaak Aaviksood, valged roosid näpus. Vahekäigus kiigutas noor ema lapsevankrit. Õhus ei olnud kuskil tunda pinget, keegi kippunud ka lahkunut ülevoolavalt ülistama. Oli tunda, et kõik sõnavõtud tulid südamest ja sinna ka läksid.

Meenutati Luukase harjumust alatasa merd silmitseda ning alati inimesele kätt surudes otsa vaadata. Tiit Vähi kõnes jäi kõlama fraas: “Ma ei tea, mida sa oma binokliga pidevalt vaatasid, kas tulevaid või lahkuvaid laevu…”, kuid ometigi olevat Luukas alati vaadanud tulevikku. “Sinu kohta öeldi, et sa naersid silmadega.”

Pärast umbes 50-minutilist teenistust kanti sark välja. Kõige ees lahkunu abikaasa ja poeg. Perekonna soovil ei toodud kirikusse palju lilli, kuid mõned hiigelsuured valgete õitega kaunistatud pärjad olid kirstu siiski saatmas. Kõik oli vaikne. Keegi ei rääkinud, keegi ei nutnud. Alles õues võis näha inimesi üksteisel kätt surumas ning tervitusi ja kaastunnet jagamas. Teiste hulgas Edgar ja Vilja Savisaart, Villu Reiljani, Hannes Tamjärve ja palju teisi.

“Tõesti oli ilus teenistus. See oli ju lausa kontserdi eest kohe,” muljetas paar vanaprouat ühiselt trollipeatusesse suundudes.