„Eelarves on jäämurdmistööde jaoks planeeritud 27 miljonit krooni. Juhul, kui tuleb karm talv ja eelarvesse planeeritud rahaga välja ei tule palutakse valitsuse reservist eraldada täiendavaid ressursse jäämurdetöödeks,” ütles veeteedeameti välissuhete ja info osakonna juhataja kt Dan Heering.

Tänavu talveks on planeeritud jäämurdetöid teostama kaks laeva: Soome lahel jäämurdja Tarmo ning Liivi ja Pärnu lahel EVA-316.

Ühtlasi on Pärnu ja Liivi lahe jaoks on lisajäämurdja leping sõlmitud AS PKL-iga. Soome lahe jaoks varujäämurdjat momendil pole, kuigi sellesisuline riigihange suvel välja kuulutati.

Pärnu ja Liivi lahel hakkab lisajäämurdjana töötama AS PKL-i alus, mille kasutamine maksab 90 500 krooni päevas. Sellele summale lisandub veel käibemaks ning kütusekulud.

„Lisajäämurdja leping Pärnu lahele on sõlmitud soodsatel tingimustel. Näiteks jäämurdja Tarmo ööpäevane kulu võib ulatuda kuni 500 000 kroonini, mis sisaldab kütusekulu ja muid kulusid,” selgitas Heering.

Soome lahe lisajäämurdja leidmise probleemiga tema sõnul tegeletakse.

Uus laev maksaks umbes miljard

Majandusministeeriumi poolt 2005. aastal koostatud jäämurdmise arengukavas aastatel 2006 – 2013 on märgitud, et mitmeotstarbelise jäämurdja ehitus maksab hinnanguliselt miljard krooni. Sealjuures võib laeva elueana arvestada 40 aastat.

Jäälõhkuja projekt lükati aga seoses riigieelarve kärbetega 2008. aastal teadmata ajaks edasi. Veeteede amet oli aga jõudnud projekteerimisfirmale Aker Artic 20 miljonit krooni ettemaksuna tasuda. Kokku oli planeeritud laeva projekteerimise maksumuseks 92 miljonit krooni.

„Uue jäämurdja ehitamine on peatatud. Loodetavasti saab riigi majandusliku seisu paranemisega teoks ka uue laeva ehitus. Millal see võiks juhtuda, ei tea,” kommenteeris Heering praegu valitsevat olukorda.

Eesti tagasihoidlikust jäämurdmise võimekusest räägib ka see, et pole võimalik vajadusel väljaspool teenidavata piirkonda kinni jäänud laevadele pakkuda jäämurdmisteenust.

Selliseks juhtumiks sõlmitakse reeglina eraldi leping, milles lepitakse kokku ka rendiraha suurus.

„Selliseid töid on võimalik teostada ainult juhtudel, kui teenindatavas piirkonnas ei ole jäämurdeteenust vajavaid laevu. Eesti olukorras, kus omame ainult ühte jäämurdjat, on see peaaegu välistatud,” lisas Heering.