1911. aasta algul õppis koolis juba 107 õpilast, neist 94 eestlast. Samast aastast töötas kool ka teise järgu erakoolina. 1912. aastal kolis Kirsipuu kool Süda 9 (tollal Ahju 12). Aasta lõpuks kasvas õpilaste arv 198-ni ning jätkas tõusu igal aastal. 1916. aastal õppis koolis juba 258 last.

Linn ihus koolile hammast

Oluline muutus koolielus toimus 1918. aasta märtsis, kui pärast nõukogude võimu kukutamist võis kool ametlikult üle minna eestikeelsele õppetööle. 6. septembril 1918. aastal võeti kooli ametlikuks nimeks J. Kirsipuu erareaalkool. Praegu puuduvad andmed selle kohta, kas kool sellise nime all ka registreeriti. Õpilaste arv koolis oli vahetult pärast Tartu rahu sõlmimist 146, neist poisse 118.

Eesti Vabariigi algaastatel oli korduvalt päevakorral kooli ümberkorraldamine. 5. aprillil 1919. aastal tegi linnavalitsus Kirsipuule ettepaneku kool linnale üle anda. See ettepanek polnud vastuvõetav ja Kirsipuu palus korduvalt linnavalitsuselt kool keskkooliks ümber nimetada.

26. mail 1920. aastal pöördus Kirsipuu linnavalitsuse haridusosakonna poole palvega kooli nimetust olude kohaselt muuta, sest kool hakkab järgmisel sügisel kolme ettevalmistus- ja vähemalt nelja põhiklassiga töötama. Tarviduse korral, kui muudest koolidest õpilasi tuleb, moodustatakse ka viies põhiklass. Puuduvad kolm keskkooli klassi avataks järk-järgult igal aastal.

6. novembril 1920. aastal registreeriti kool erakoolina, millel polnud võimalik linnalt võrdselt teiste koolidega toetust saada. 22. septembril 1923. aastal teatas haridusministeerium koolivalitsusele, et Kirsipuu kool on ümber registreeritud J. Kirsipuu erahumanitaargümnaasiumi nime all.

Koolis said õpilased hea keeleoskuse. Siin õpiti eesti, vene, saksa, inglise ja ladina keelt ning filosoofiat. Kooli õpetajate hulgas oli väga silmapaistvaid pedagooge. Õpilased pidid käima koolivormis. 11. novembril 1921. aastal kinnitati koolimütsi kavand.

Nagu teisteski koolides, koostasid õpilased populaarseid õpilasajakirju. 1925. aasta veebruaris ilmus kooli õpilasajakirja Kuu 1. number. Paraku ei ole teada, kas sellel ka järge oli.

Rahakott nõrgus tühjaks

Sisulise töö edu ei tähendanud tihtipeale majanduslikku toimetulekut. Kuna õppemaksud ei katnud kaugeltki kõiki kulutusi, töötas kool vabariigi algaastatel kahjumiga.

Kooli majanduslikke raskusi võimendas veel see, et suur osa õpilasi oli vähekindlustatud peredest ning õppemaksust vabastatud. Ka paljud suurema sissetulekuga pered viivitasid õppemaksu tasumisega.

Olukord muutus väljakannatamatuks 1925. aastal. Kirsipuu teatas lastevanematele, et järgmisel aastal lõpetab tuhandetele lastele head haridust andnud erakool tegevuse. Sama aasta oktoobris oli koolis 10 klassi, 212 õpilast, 21 õpetajat, neist 12 meest.

27. juulil 1926 sõlmiti leping, mille järgi Kirsipuu müüs ning Tallinna Kaarli kogudus ostis kooliinventari 700 000 marga väärtuses. Edasi tegutses Süda 9 tänavaäärses majas Kaarli koguduse erakool.