Kokku viidi 21.–25. juunini arestikambrisse 103 alkoholi tarvitanud juhti. „Kohtus määrati arestid neist 46-le ning rahatrahvid kaheksale,” ütles politsei- ja piirivalveameti (PPA) korrakaitsepolitsei valdkonna pressiesindaja Tuuli Annama. Enim areste määrati Lõuna prefektuuris, kus 36-st arestikambritesse viidud alkoholi tarvitanud juhist sai aresti 24.

„Pikemad määratud arestid olid 30 päeva ja 25 päeva, millele lisandus juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Kõige lühem arest oli üks päev,” märkis Annama.

Kõige sagedamini määrati roolijoodikuile seitsme-, kümne- ja 15-päevaseid areste. Annama lisas, et neile juhtidele, kes aresti ei saanud, määrati kohtus rahatrahv või teeb seda politsei. Aresti on võimalik määrata nendele juhtidele, kelle joove jääb vahemikku 0,5–1,5 promilli. Suurema joobe puhul ootab juba kriminaalkaristus.

PPA korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juhi Alo Kirsimäe sõnul on politsei jaanipäeva-aktsiooni edukuse kõige parem mõõt nende juhtide arv, kes purjus peaga rooli istumisest loobusid. Tabatud alkoholi tarvitanud juhtide hulk näitab aga seda, et olukorraga liikluses rahule jääda ei saa.

„Politsei esimene jaanipäevaaegne põhimõte oli viia kõik alkoholi tarvitanud juhid arestikambrisse, et pidu jätkuda ei saaks, ning vähemalt nende inimeste puhul oleks järgmiste rikkumiste toimepanemine välistatud,” ütles Kirsimäe. Tegemist oli uudse võttega jaanipäeval juhtuvate raskete liiklusõnnetuste ärahoidmiseks.

„Arestide taotlemist ning joobes juhtimise kriminaalmenetluste puhul turbomenetluste läbiviimist on politsei praktiseerinud ka varem, ent esimest korda andsime ette teada, et selline rikkumine viib inimese otse kambrisse,” täpsustas Kirsimäe. Tema sõnul on võimalik, et politsei kordab selliseid aktsioone ka tulevikus – alkoholi tarvitanuna rooli istumine on äärmiselt ohtlik ja politsei suhtub sellistesse rikkumistesse karmilt.

Ka sel nädalal on politsei teatanud juba 47 joobnud juhi tabamisest, kuid nädalavahetus seisab alles ees. Näiteks eelmisel laupäeval tabas politsei 28 ning pühapäeval 35 joobnud juhti ning ühe narkojoobega juhi.



KAKS VÕIMALUST

Alkomeeter kohustuslikuks?

Eestis on arutatud, kas teha alkomeetri omamine kohustuslikuks, kuid seni pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil selget seisukohta.

Liiklusekspert Indrek Sirgi sõnul on soovitatav, et igas autos võiks olla alkomeeter, kuid lauskohustust ta sellest ei teeks. Pealegi ei pruugi odav alkomeeter olla usaldusväärne.

Sirgi hinnangul oleks alkomeetritest efektiivsem alkolukkude kasutuselevõtt näiteks veokitel ja bussidel ning riskigruppide, näiteks inimeste puhul, kes on joobes vahele jäänud. Epp-Mare Kukemelk