Foto: Andres Putting

Jaanipäev lõppes kahes Eesti maakohas karmi kaklusega: purjus seltskondade löömingus said obadusi nii riiukuked ise kui ka juhuslikud kohalviibijad. Vähem kui nädala pärast toimus veel kolmaski rüselus, kus politsei pidi piduliste ohjeldamiseks hoiatuslaske tegema. Ehkki nädala kohta tundub kolm jõhkrat peksmist palju, ei saa grupikakluste arvu suurenemist täheldada. „Vaadates aga vägivallategusid laiemalt ja arvestades ka perevägivallajuhtumeid, võib märgata teatavat vägivaldsuse või agressiivsuse kasvu ühiskonnas,” ütles Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude juht Rait Pikaro.

Pikaro juttu toetab ka statistika: kui mullu registreeriti Eestis 5311 kehalise väärkohtlemise juhtumit, siis tunamullu oli neid 4785. Siinkohal tasub märkida, et kehalise väärkohtlemise alla kuuluvad igasugused löömised ja peksmised, nii perevägivald, koolirüselused kui ka baarikaklused.

Loe edasi, missugune on keskmise peksja profiil, mis põhjustel eestlased lööma kisuvad ja kuidas erineme ülejäänud eurooplastest

Avalehele
32 Kommentaari