Jalakäijatega juhtuvad õnnetused enamasti ülekäigurajal
Liiklusstatistika näitab, et rohkem kui poole jalakäijatega toimunud liiklusõnnetustest juhtuvad ülekäiguradadel. See tekitab küsimuse, kui ohutud need õigupoolest on ja mida tuleks olukorra parandamiseks ette võtta.
52-aastane Mare ületas märtsi alguses Tallinnas Sõpruse puiesteel reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed, kui sai löögi sõiduautolt ja toimetati järjekordse liiklusohvrina haiglasse. Kuigi naisega juhtus õnnetus kohas, kus jalakäija peaks saama turvaliselt teed ületada, oleks tal võinud ka hullemini minna. Sel aastal on liiklusõnnetustes surma saanud juba 4 jalakäijat ning vigastada 90, neist suurem osa Tallinnas. Nii linnavalitsus kui ka politsei lubavad probleemiga tõsisemalt tegelema hakata, ent kõige olulisem on liiklejate endi tähelepanu.
Nimelt juhtus mullu Eestis jalakäijatega kokku 368 liiklusõnnetust, neist rohkem kui pooled leidsid aset just ülekäiguradadel ja suurem osa, 178 Tallinnas. Surmaga lõppenud liiklusõnnetustest oli jalakäijaga seotud õnnetusi 62%. Kokku moodustuvad õnnetused jalakäijatega kõikidest liiklusõnnetustest kolmandiku.
Iganenud tänavavõrk
Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi professori Dago Antovi hinnangul on õnnetuste suure arvu põhjuseks kombinatsioon vananenud infrastruktuurist ja kihutavatest autojuhtidest. „Meie tänavavõrk, põhimõtted ja lahendused töötati välja siis, kui autosid oli vähe ja jalakäijate probleem polnud tõsine. Näiteks ülekäigurajad on suuresti samasugused kui siis (kümmekond aastat tagasi),” ütles Antov.
On märkimisväärne, et kui tänavu on ülekäigurajal juhtunud õnnetusi vähem kui pool kõigist liiklusõnnetustest ehk 42%, siis mullu oli see üle 60%. „Julgen arvata, et ülekäiguradu on joonitud maha mõttega, et siin on võimalus minna üle tee, aga mitte selle mõttega, et siit on ohutu minna. Jalakäijale annab ülekäigurada eelise, aga kui teed on sellised, nagu nad on, siis tihti ei ole juhil võimalust seisma jääda õigel ajal, sest ta ei näe jalakäijat,” rääkis Antov.
