Jalgratturitele on signaalkella nõue sageli üllatuseks
Eilsel päikselisel päeval kesklinnast Piritale sõitnud Reinis Selmet sattus segadusse, kui kuulis Eesti Päevalehe küsimust: „Kas rattal peab olema kell?” „Milleks seda vaja on? Kell on mul käe peal,” ütles ta käele osutades. „Oot, te mõtlete kellukest? Seda mul ei ole,” lausus rattur kindlalt. Kui selgitasime, et seaduses on kirjas kella olemasolu kohustuslikkus, oli ta üllatunud. „Kellele ma seda kella siin lasen?” küsis ta. Selmeti sõnul on inimesed Pirita tee kergliiklusteel harjunud hõikama, kust poolt möödutakse, ja kõik toimib.
Ometi näeb eelmisest aastast jõustunud liiklusseadus ette, et ka signaalkell on jalgratta kohustuslikus varustuses. Lasnamäe rattapolitseinik Vitali Vink ütles, et rattureid kontrollides on selgunud, et kella puudumine ongi üks peamisi eksimusi. Liiklejad on tema sõnul rohkem teadlikud sellest, et rattal peavad olema helkurid ja öisel ajal lambid.