-Päevalehes ilmus täna arvamuslugu PR-valdkonnast, kus toodi välja peamised punktid, mis on iseloomulikud kehvale suhtekorraldusele. Millise mulje see artikkel jättis?

Rein Sikk on oma emotsiooni üsna täpselt kirjeldanud ning eks turul ka selliseid suhtekorraldajaid on. Võrdleks siinkohal PR turgu restoranidega. On väga häid restorane, mis saavad auhindu, kuid on ka selliseid, kuhu väga tagasi minna ei tahaks, ent ka nemadki üritavad kliente püüda.

Valdkonna maine oli üsna halb 1990-aastatel, kuid nüüdseks on olukord hakanud paranema. Kompetentsematest tegijatest on ajakirjanikel ikkagi väga suur kasu. Näiteks veenavad nad allikaid intervjuusid andma, kes muidu ei räägiks.

Heal tasemel suhtekorraldusest tõuseb tulu kõikidele osapooltele.

Rein Siku artikkel puudutab ennekõike erinevate organisatsioonide PR-inimesi, nende armee on meeletult suur. Meil (Powerhouse - toim.) on kümmekond inimest tööl, kuid leidub ministeeriume ja avalikke asutusi, kus ühes osakonnas töötab sama palju inimesi. Eestis töötab erabüroodes 60-70 inimest, kuid avalikes asutustes võib neid olla kokku 600-700.

-Kuidas PR-sektor majanduskriisi üle elas?

Meie tunneme küll, et masin töötab praegu täie võimsusega, ent kriisiaastatel oli ka meil umbes 40 protsendiline käibelangus. Võrdlesin seda näitajat tõsisemate reklaamibüroodega ning neil oli enam vähem sama seis. Eks PR-valdkonnale mõjub pärssivalt ka reklaamihindade langus, kui need tõusevad tuleb suhtekorraldajatele tööd juurde.

-Kas kriisi ajal kannatas PR-firmade tase ka näiteks töötajate koondamise läbi?

Kui koondada, siis ikka kehvemaid. Paremad on ikkagi alles, nagu ka ajakirjanduses. Tegelikult on PR-i valdkonna ja ajakirjanduse palgatasemed väga sarnased. Liikumist nende vahel ikka toimub, mõnes mõttes on see ikkagi üks väga sarnanane sektor.

-Kas PR-sektor tõmbab pigem ajakirjandusest inimesi ära või on asi vastupidi?

Inimestel tekib aeg ajalt oma igapäevasest tegevusest tüdimus, siis nad tahavad vahetada töökohti või ka eriala. Samas ei pruugi erialavahetus alati õnnestuda ja minnakse tagasi. Kuna palgad on väga sarnased, siis teineteiselt sellist ära tõmbamist sisuliselt ei ole.

Küsimus on selles, et inimesed ise tahavad muutusi. Kui tahad vaheldust, siis mõtled, et palk polegi ehk kõige olulisem, võib-olla saad 100 eurot juurde, kuid võib-olla ei saa, sest tegelikult soovid hoopis mingit muutust pärast 10 aastat samas kohas töötamist.