Selle loo kõrval avaldatud graafik koondab seitsmekümne seitsme rahvatantsija, nende vanemate või lihtsalt rahvatantsuga seotud inimeste arvamused. Teemaks Kalevi staadioni ja lauluväljaku voorused ja puudused rahvatantsupeo paigana.

Taustaks meenutagem, et tänavu kolis tantsupidu Kalevi staadionilt ära lauluväljakule, sest nii nägi ette peo võidu­stsenaarium. Viimati toimus tantsupidu lauluväljakul 1950. aastal. Enamik pidusid on toimunud Kalevi staadionil, aga seegi pole ju rahvatantsurahva oma kodu. Järgmise peo – 2014. aasta üldtantsupeo – toimumispaik on senini lahtine.

Lauluväljaku kui võimaliku tantsupeopaiga suurima voorusena toodi korduvalt esile võimsa ühistunde tekkimine. Puuduseks pidas pea 95 protsenti vastanuist seda, et Lasnamäe nõlval istunud ei näinud tegelikult midagi ja sattusid tantsukontserdi asemel pigem kuuldemänguetendusele. Jääb vaid imetleda nende vähest nurinat.

Kalevi staadioni peamiseks vooruseks peeti etenduse head nähtavust ja pikaajalisi traditsioone. Kalevi puuduste hulgas domineerisid majanduslik ebaselgus ja vähesed investeeringud staadioni infrastruktuuri.

Üks tüüpilisemaid arvamusi oli selline: „Olin lapse tantsimist vaatamas ning lõpu poole, kus olid ka suured tantsijad platsil, ei näinud nende tagant lapsi üldse. Kujundeid sai vaadata ainult ekraani vahendusel, mida saaks palju parema pildiga kodusest telekast ka vaadata.”

Aga leidus ka tubli kiitust lauluväljaku aadressil: „Esiteks tuleb lauluväljakule rohkem rahvast kohale. Vaatamine oli paremini lahendatud – ekraanid. Ka uus WC-maja on kindlasti etem kui Kalevi tualetid.”

Kes aga määrab uue tantsupeo toimumiskoha? Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee peab tulevaste tantsupidude paiga valikut äärmiselt oluliseks ja strateegiliseks otsuseks, mis ei tohi muutuda poliitilise võitluse ega kellegi ärihuvide tallermaaks.

Otsus sügiseks

„Samuti ei tohi nii olulist otsust langetada emotsioonide najal,” rõhutas Maatee. Ta selgitas, et tantsupeo korraldamise ja läbiviimise tellijaks ehk riigi esindajaks on täiskasvanute peo puhul kultuuriministeerium, kes peaks arvestama Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi ettepanekuid ja avaliku peokavandite konkursi tulemusi.

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsi direktor Erika Põlendik ütles, et loomulikult teeb selts analüüsi noorte tantsupeo paiga voorustest ja puudustest, kaasates ka eksperte. „Seejärel suhtleme kultuuriministeeriumiga, sest otsus, kus peaks toimuma tantsupidu, saab sündida üksnes väga laialt aluselt, pealegi on rahakott ministeeriumi, mitte meie käes,” rõhutas Põlendik.

Loodetavasti langeb otsus hiljemalt sügisel, et 2014. aasta peo ettevalmistused toppama ei jääks.