Jõgevale rajatakse helilooja Alo Mattiiseni klaveriga klaveriklass
Muusikaajaloo ja solfedžotundide läbiviimiseks mõeldud klassiruum ei jää aga üksnes muusikakooli õpilaste ja õpetajate kasutusse, vaid avatakse Mattiiseni tubamuuseumina ka külalistele.
Klassiruumi kõige suuremaks vaatamisväärsuseks saab Jõgeva abilinnapea Mihkel Kübara sõnul Alo Mattiisenile kuulunud 19. sajandi lõpust pärit Zierold & CO kabinetklaver.
Mattiiseni klassivend, sõber ja Jõgeval asuva Betti Alveri muuseumi juht Toomas Muru ütles, et lisaks peaks Alo-nimelisse klassiruumi tulema väljapanek helilooja plaatidest, kassettidest, auhindadest ja isiklikest asjadest.
Omapärase kõlaga klaver
Muru sõnul on mõte rajada Jõgevale, Mattiiseni sünnilinna, heliloojale pühendatud ruum õhus olnud juba ammu.
„Juba Alo surma järel 1996. aastal tekkis probleem tema klaveriga, mille hoidmiseks polnud kusagil väga ruumi. Kuid sellel klaveril on omapärane kõla ja emotsionaalne väärtus. Mul on hea meel, et lõpuks ometi saab auvõlg Alo ees täidetud,” lausus Muru.
Praegu on pisikene Mattiisenile pühendatud väljapanek Betti Alveri muuseumis, kuid Muru sõnul on seal ruumipuudusel võimalik eksponeerida üsna vähe asju.
Nüüdseks on valminud ka sisearhitekt Annes Arro nägemus Mattiiseni klassiruumi võimalikust väljanägemisest. Arro sõnul on seintele ja lakke plaanitud looklema kipsist paberileht, millel kirjas „Charlotte unelaul” muusikalist „Charlotte koob võrku” (1983).
„Kuna see ruum hakkab paiknema lastemuusikakoolis, siis ma arvan, et eksponeerimiseks sobiks ennekõike just mõne lastele mõeldud laulu noot,” selgitas Arro. Tõenäoliselt mahub seintele veel noodikatkeid ka teistest Mattiiseni paladest, kuid isamaalisi laule nootidena seintele kanda plaanis pole.
Arro sõnul on ruumi värvivalikuks punane ja must, mis on inspireeritud Mattiiseni kunagisest töökabineti väljanägemisest. „Seinte pildid saavad olema kollaažid, mis peaks rääkima Alo elust läbi muusika,” lisas Arro.
