“Jonnipunnid” ja betoonpätsikesed tuletavad meelde liikluseeskirja
Sel suvel leiab aset kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni Mallorcal tehtud puhkusefoto järgi 2001. aastal rattateede eraldamiseks valatud nn betoonpätsikeste teine tulemine teepeenarde kaitsjatena.
Nn betoonpätsikesi on teepeenra kaitsmiseks kavas katsetada paaris kohas, kus autojuhid harrastavad teistest möödapääsemiseks muru kaudu “lõikamist”. “Võin tuua oma näite: kui Keila poolt Haabersti ringile sõidan, siis mõnel autojuhil on nii kiire ringile jõudmisega, et teepeenrad on muutunud auklikuks,” ütles Valdmann.
Kohti pole transpordiametiga veel kokku lepitud, ent mõlemas ametis nuputatakse üha uusi lahendusi, et muuta liiklus ohutumaks ja sundida jalakäijaid-rattureid-autojuhte eeskirja täitma: valgustavad vöötradu, dubleerivad liiklusmärke ja pidevjoont.
Kergliiklustee autoteest eraldamiseks seitsme aasta eest kasutama hakatud nn betoonpätsikesi näeb praegu Pirita tee bussiraja ääres ja Tartu maanteel linna sissesõiduteel.
Pisifoorid ja LED-lambid
Betoonelementidele lisandunud liikluskorraldusvahendite valik on aasta-aastalt üha kirevam. 2005. aastal said Pirita teel esimesed sebrad kohtvalgustuse, kohe seejärel valgustati rekonstrueeritud Kadaka puiestee ülekäigurajad ja Pärnamäe jalgrattatee.
Tänavu on kommunaalametil plaan saada täis 100 erivalgustusega ülekäigurada ja ameti juhi sõnul on see kogu Euroopas silmapaistev. Jalakäijale valgusvihku heitvate lampidega varustatakse kõik uued tee-ehitised.
Augustis möödub kolm aastat Pärnu maantee ja Vineeri tänava ristmikule esimese pisifoori paigaldamisest. AS Signaal paigaldas 22 ristmikule jalgratturite silmade kõrgusele fooritulede jälgimise hõlbustamiseks 29 pisifoori. Järgmise uudisena lülitati 2006. aastal veidi enne jõule Suur-Ameerika tänaval sisse ülekäiguraja hoiatustuledega turvasüsteem.
Lahtiseletatuna on see teepinnasel ööpäev läbi valgust kiirgavate LED-lampide rida, mille eesmärk on muuta ülekäigurada autojuhile nähtavaks ka päikesevalguses. Lõugase sõnul on tulukesed alles, ent rohkem selliselt vöötradasid tähistatud pole. “Nende töökindlus jätab soovida.”
Viimased teated liiklusrindelt on pidevjoont märkivad “jonnipunnid” ja päikesepatareiga ülekäiguraja märguvilkurid.
Veel ”jonnipunne” ja plastaedu
•• Aprilli lõpus käis transpordiamet välja trumbi: 45 sentimeetri kõrgused plastist painduvad sinivalged liiklustakistused ehk ”jonnipunnid”. Esimestest “jonnipunnidest” Endla-Madara ristmikul, Viljandi maantee väljasõidul Pärnu maanteele, Kaarli kiriku juures ja Estonia puiesteel sõideti enamik nädalaga katki.
•• Juuni alguses sättisid AS-i Signaal meistrid Inglise “jonnipunnide” asemele juba 75-sentimeetrised Austraalia omad, mis on vastu pidanud. Kokku on pidevjoone meenutamiseks üles pandud 100 väikest ja 25 suurt “jonnipunni”, 1000 krooni tükk.
•• Liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul tuleb “jonnipunne” panna igale poole, kus enne pööret on sõidurada pidevjoonega eraldatud: “Raha läheb piiramatult. Me peaks kõik kõnniteed eraldama nagu Tartu maanteel postide ja kettidega, sest juhid ei taha liikluseeskirjast aru saada.”
•• Uuendusena on Suur-Karja tänaval betoontuvide asemel plastbarjäär, ohtralt kasutatakse neid võidupüha paraadi ajal.
