Juhan Partsi hinnangul püütakse erinevate eufemismidega sõja tõsidust läänes pisendada. Foto: Heiki Rebane

Partsi hinnangul on praegu kõige tähtsam, et lääs nimetaks Ida-Ukrainas toimuvat õigete nimedega.

„Punkt üks järeldus on täna see, et tuleks lõpetada igasuguste eufemismide kasutamine. Ida-Ukrainas toimuvat ei saa nimetada kriisiks ja vale oleks lääne terminoloogias viidata Vene poolt toetatud separatistidele. Tegemist on Ukraina poolt vaadatuna väga üheselt Putini sõjaga Ukraina rahva vastu. Miinimum, mida Eesti, Euroopa Liit, NATO ja USA peaksid tänases olukorras tegema, on nimetada asju õigete sõnadega, ehk et tegemist on sõjaga,” ütles Parts.

Kuidas sõjamasin peatada?

„Teine järeldus on, et peaksid käivituma samad arengud nagu 1990. aastatel Balkani sõja puhul – Haagi kriminaalkohtu protseduurid sõjakurjategijate üle. Kolmandaks, Ukraina arusaam on, et Putin ei tahagi pidada sisulisi rahukõnelusi. Järelikult Euroopa Liidu ja USA küsimus on, kuidas sõjamasin peatada. Sõda Ukrainas tuleb nimetada õigete nimedega ja mõelda ka sõjalise abi peale. Senimaani on sõjaline abi erinevatel põhjustel olnud minimaalne,” lisas Parts.

Parts rääkis kohapealse info baasil, et on käivitatud rünnakute laine ka teistes Ukraina linnades, näiteks on olnud uudiseid üksikutest pommidest Mõkolajivi linnas. Isegi Kiievis on olnud uudiseid provokatsioonidest.

„Meie vastas on Putini sõjamasin. Ukrainlased räägivad oma ajaloost ja tõmbavad paralleele nii 1919. kui ka 1939. aastaga. Lääne-Ukrainas käis ka tookord sõda ja Euroopa ei märganud, et sõda käis. Praegu on ka selline tunne, et tegemist on sõjaga, kuid püütakse erinevate eufemismidega selle tõsidust läänes pisendada,” rääkis Parts.