Justiitsministeerium on alustanud kohtuasja Narva ekskohtuniku vastu, et teda ametikorterist loobuma sundida ning samasugused kohtuasjad ootavad ees ka üheksat Harju maakohtu kohtunikku.

Suvest saadik kogub tuure justiitsministeeriumi kohtuasi napsilembuse tõttu aastaid tagasi ametist vabastatud Narva ekskohtuniku Ivan Kulperi vastu, kes ei soostunud ametikorterit ei välja ostma ega sellest loobuma.

2004. aastal algatatud riigi ametikorterite võõrandamise käigus võimaldati kõigil nende eluruumide üürnikel korter turuhinnaga välja osta. 2001. aastal 119 ametikorterit omanud justiitsministeeriumil on praeguseks alles 19 ametikorterit, millest kümme on nn probleemsed. Lisaks Narva juhtumile on üheksa Harju maakohtu kohtunikku keeldunud korterit turuhinna eest ostmast, üürimast või tagastamast.

“Nad on leidnud, et pole õiglane, et nad peavad korteri omandama turuhinnaga,“ ütles justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Ivi Papstel. “Nad leiavad, et riik on kohustatud neile võimaldama alla turuhinna korteri üürimist, mille pealt riik erisoodustusmaksu peab tasuma,” lisas ta. “Vaidlus jätkub ja pole välistatud, et see jõuab kohtusse.”

Kulperil kommunaalvõlad

Narva juhtum on veidi erilisem. Nimelt on Kulper võlgu ligi 10 000 krooni eest kommunaalkulusid. Loo teeb segasemaks asjaolu, et Kulper ise ei ela juba aastaid selles Kangelase tänava kolmetoalises korteris. Riik on kogu aeg maksnud selle korteri pealt erisoodustusmaksu, mis on viimasel kahel aastal kokku olnud ligi 6000 krooni.

Korteriühistu Rahu 38 esinaise Irina Andrejeva sõnul elab suures korteris Ludmila Kulper. “Ivan Kulperit ei ole ma oma silmaga näinudki ja tema naine või eksnaine tuleb sageli vastu kaheliitrise õllepudeliga – temaga on raske kontakti saada,“ lausus Andrejeva.

Korteriühistu esinaine on pöördunud Viru maakohtu poole teatega kommunaalvõla kohta ja sai maikuus sealt vastuse. Kirjas soovitab kohtudirektor korteriühistul mitte pöörduda inkassofirma poole võla sissenõudmiseks, sest asjaga tegeleb justiitsministeeriumi esindajana advokaadibüroo.

“Ootame praegu, et asi laheneks,” ütles Andrejeva, kelle sõnul on aeg-ajalt Kulperi poeg ema elupaiga eest kommunaalmakseid tasunud.

2001. aastal vabastas president riigikohtu distsiplinaarkomisjoni otsuse põhjal Kulperi kohtuniku ametist, sest ta tabati kohtuotsuste langetamisel raskes joobes.

Kuna ta oli töötanud kohtunikuna üle kümne aasta, jäi ametikorter alles. Ametikorterite võõrandamisest alates oli võimalus korter välja osta ka Kulperil, kes sellest loobus põhjendusega, et ta ise seal ei ela. Papsteli sõnul pakuti toona võimalust emale korter välja osta veel Kulperite pojale. “Ka poeg ei soovinud osta,” lausus Papstel. Tänavu aasta alguses üürileping lõpetati, kuid Kulper teatas, et teda ei saa korterist välja tõsta. “Ma teenisin korteri välja! Mispärast muudab iga valitsus seadust?” ütles Kulper Eesti Päevalehele. “Ma ei taha telefoni teel seda lolli juttu rääkida,” lõpetas nüüd tööinspektsiooni Narva büroos inspektori-juristina töötav mees.

Riik loobuks ametikorteritest

•• Eesti riigil on alles 1543 ametieluruumi, sh korterelamud, kus võib olla mitu korterit. Kokku on riigil 242 000 ruutmeetrit ametieluruume.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja kt Annikky Lambi sõnul on ministeeriumid aktiviseerinud ametikorterite müüki. “Eluruumide müük toimub riigivaraseaduse alusel, mis sätestab, et müügi eest tuleb saada turuhind ja riigi poliitika on viimastel aastatel olnud, et riigikorterid peaksid olema erastatud, välja arvatud erandlikud juhtumid,” lausus Lamp.