Juubelipeo film esilinastub ligi 40 aastat hiljem
1969. aastal sajanda juubelilaulupeo puhul valminud pooletunnine film “Leelo”, mille lavastas Hando Runneli stsenaariumi järgi režissöör Jüri Müür, lõigati partei keskkomitee juhtnööride järgi põhjalikult ümber. Tollal pea uskumatu julgustükina laskis Müür luba küsimata Riia kinostuudios oma variandist aga koopia teha. Mis – imede ime – on säilinud.
Aastaid näidati avalikkusele “Leelost” riigitruuks monteeritud varianti, mille tegi Tallinnfilmi partorg Jevgeni Rosenthal. Vähesed teadsid, et originaalfilmi näitas seesama keelaja – partei keskkomitee – samal ajal väliskülalistele, ka väliseestlastele.
Toonase helirežissööri Enn Säde eestvõttel leiti Eesti Filmiarhiivist imekombel “Leelo” originaal üles ja Soomes Digital Film Finlandis on kahest variandist üks originaalfilm taastatud.
Kahest filmist sai üks
“Eesti film 100” projektijuhi Annika Koppeli sõnul oli “Leelo” väga erandlik töö, mida ka Soome filmitaastajad varem polnud teinud. “Kahest filmist, negatiivist ja kehva kvaliteediga positiivkoopiast, pandi originaalne pildirida kokku, kusjuures positiivilt tuli eemaldada saksakeelsed subtiitrid – niisugust asja pole kindlasti palju tehtud,” ütles Koppel. “Soomes tehti uus pilt, aga Enn Säde tegeles filmi heliga ja aitas ka pilti taastada.”
“Leelo” taastamine maksab pool miljonit krooni. Võrdluseks – pika mängufilmi, kohe valmiva ja taaslinastuva “Nipernaadi” uuendamine maksab kuni 800 000 krooni.
Lisaks on Säde teinud ligi 75-minutise dokumentaalfilmi “Tuulepealsed leelod”, mis püüab selgust tuua, kuidas “Leelot”, mille stsenaariumijärgne pealkiri oli “Laulev eestlane”, niisugune saatus tabas. Arhiividest on Säde välja toonud kaadreid keskkomitee istungitest ning leidnud detailseid dokumente nii 1947. kui ka 1969. aasta laulupeo ja neist tehtud filmide kohta.1
Jüri Müüri “Leelo” ja Enn Säde “Tuulepealsed leelod” esilinastuvad kinos Sõprus 9. oktoobril kell 18
Kümned filmid ootavad taastamist
•• “Eesti film 100” projekti raames esilinastub 26. oktoobril taastatud kujul Kaljo Kiisa “Nipernaadi”.
•• Varem on taastatud ja DVD-legi jõudnud “Kevade”, uue ilme on saanud ka Heino Parsi animafilm “Operaator Kõps”, valmimas on kuus esimest Priit Pärna animafilmi.
•• “Eesti film 100” projektijuhi Annika Koppeli sõnul taastatakse järgmisena nukufilmid, Elbert Tuganovi “Peetrikese unenägu”, “Ott kosmoses”, “Põhjakonn” jt ning Heino Parsi “Nael I”.
•• 2009. aastal taastatakse Peeter Simmi “Ideaalmaastik”.
•• Koppeli sõnul on “Eesti film 100” projekti raames soov taastada aastas üks mängufilm ja mõned anima- või dokumentaalfilmid. Moskvast loodetakse osta korraga kümne mängufilmi vahepositiivid (näiteks “Vallatud kurvid”, “Suvi”, “Tuulte pesa”, “Nukitsamees”, “Viini postmark”, “Naerata ometi”).
•• Eesti film saab saja-aastaseks 2012. aastal.
Tsitaate “Leelost”
Hando Runnel
filmis:
“See oli intuitsiooni küsimus, mida sel hetkel on võimalik öelda, et oma ütlemisega seda vabaduse piiri natukene laiendada. See oli kogu elu taktika, see ei olnud mingi revolutsiooniline asi ja sellest ei tundnud rõõmu, kui mõni su asi ära keelati, vaid püüdsid legaalsuse piires öelda seda, mida tavaliselt öelda ei saanud.”
Arnold Green
1969. aasta laulupeo lõpukõnes:
•• “Küll oli ikka üks tore pidu – see meie rahva juubelilaulupidu!”
Lause teine pool kadus ühest teisest laulupeofilmist ära, kuid raadiolindistuses oli see alles.
Jüri Müür
1982. aastal “Leelo” kohta:
•• “Suurepärane näide oli “Leelo”, juubelilaulupeo film, millest on olemas kaks varianti. Üks variant, mille tegin mina ja mida tänapäevani näitavad keskkomitee ja sõprusühingud. Näitavad välismaalastele ja muidu külalistele. Teine variant, mis siis käsu korras ringi lõigati ja millele pandi lõike juurde ning rikuti film nii ära, et seda ei taha keegi vaadata. Seda enam taastada ei saa.”
Hando Runnel:
•• “See, mida me “Laulvas eestlases” (“Leelo” tööpealkiri – toim) teha igatsesime, tehti ja lavastati 20 aastat hiljem reaalselt. Me ei saanud filmiga päris hakkama, aga ta oli õige – pärast pandigi asjale nimeks laulev revolutsioon.”
