Pargi kirdeosas soostunud lohukeses asuv Kirdetiigi piirkond saab tuleval aastal uue ilme, kui sinna rajatakse jaapani aedniku ja aiakujundaja Masao Sone näpunäidete järgi teemajaga Jaapani aed.

Tihedalt läbiplaneeritud Jaapani aeda viivad Kersti Lootuse projekti järgi sümboolsed väravad, aia tähtsaimateks osadeks kujundatakse kosk ja tsukubai ehk hirve hirm. Omapärase nime taga on bambustoru, mis selles voolava vee raskuse mõjul lööb kolksuga vastu kätepesunõu.

Pargikülastaja pääseb tiikide äärde ja laudteed pidi üle tiigi

iiriste ja võhumõõkade vahele jalutama. Edasi juhib salapärasena mõjuv rada külalise ootepaviljoni ja seejärel teepaviljoni. Selles ööseks lukustatavas majakeses saab pidada tseremooniaid.

Kadrioru lossi poolt tulles jääb intiimne ja suletud aed alumise tee äärde, otsekui maiuspalaks Tammesalu, puisniiduilmelise Pillapalu platsi ja kunagise mereastangu naabrusse. Astangule hakkab avanema ka vaade teemajast.

Ekspert otse Jaapanist

Eheda aia loomise tarvis Jaapanist eksperdi leidmiseks tuli Kadrioru pargi juhi Ain Järve sõnul olla kindel, et hiljem saadakse aia hooldamisega hakkama. “Jaapan kinkis 1980. aastaks Moskvale Jaapani aia ja see lõppes fiaskoga – viie-kuue aasta pärast oli aed kohutav,” tõi Järve näite kõhkluste põhjustest.

Läbirääkimised tõid Tallinna 32-aastase Masao Sone, kes töötab Kyotos Jaapani maastikukujunduse instituudis, juhib omanimelist maastikukujundusfirmat ning aitab hooldada Jaapani aedu Londoni botaanikaaias ja Hollandis Clingendaelis. Lisaks vastutab Sone firma mitme ajaloolise templiaia autentse hooldamise eest.

Projektijuht Kersti Lootuse sõnul oli koostöö 29. aprillist 4. maini nõu andmas käinud jaapani aednikuga äärmiselt põnev.

Täpsustatud eskiis valmib sügiseks.

Esimene Jaapani aed kogu Baltikumis


•• Jaapani suursaatkonna kultuuriassistendi Taimi Pavesi sõnul oleks Tallinna Kadrioru parki rajatav Jaapani aed esimene kogu Baltikumis. Lähemad Jaapani aiad on Hollandis Haagis ja Moskvas, kus paraku bonsaid on rohtu kasvanud.

•• “Kui miski projekteeritakse kingitusena, siis võib-olla pole vastuvõtjad selleks valmis,” leidis Paves.

•• Esimese Jaapani aia tööna algab Kadriorus septembris Kirdetiigi veevõtusüsteemi ehitus ja tiigikallaste ümberkujundamine, sest endiste turbavõtuaukudena meenutavad tiigid liiga palju mullavõtukohti.

•• Aed on kavas avada järgmise aasta 22. juulil Kadrioru pargi 291.  sünnipäeval. Tänavu tehakse korda lossist Kirdetiigini viiv Kadri allee – valgustid, teekatted, trepid, sild ja säilinud värav. Kirdetiigi ja Peeter I maja ümbruse rekonstrueerimiseks on linnaeelarves 10 miljonit krooni.