Kadrioru pargi räpane Luigetiik ootab puhtamaks saamiseks vihma
Soojal suvepäeval on kauni Kadrioru pargi tõmbekoht Luigetiik, mille ääres istuvad noored, vanad, lapsed ja turistid.
Ümber tiigi kõndijat tabab ebameeldiv üllatus: pool tiiki on kaetud veepinnal hõljuva vetikakorraga, selle peale on omakorda peatuma jäänud mõni kilekott, ajaleht, tühjad plastpudelid, isegi üks surnud naerukajakas. Kui parte ei näi see eriti häirivat – nad ujuvad prahi vahel suhteliselt tuima näoga, siis inimesed hoiavad sellest sopast ilmselgelt eemale ja on koondunud tiigi puhtamasse otsa.
Tiigil looduslik toide
Parki hooldava ja arendava linnaasutuse Kadrioru Park juhataja Ain Järve ütles, et Luigetiiki puhastatakse tavaliselt üle aasta, et see ilus püsiks. “Möödunud aastal saime aga sellise vihma, et nüüd oleme kaks aastat järjest puhastanud,” sõnas Järve.
1993. aastal rajatud tiiki on istutatud haruldased kuuskvetikad, mille kasvama hakkamine oli tema sõnul suur õnn: “Tiigil on looduslik toide, see tähendab, et vastasel juhul kipuks asi käest ära minema.” Nimelt tuleb linnapargi tiigil arvestada kolme mõjutajaga: pardid, luiged ja inimesed.
“Tudengid arvutasid aastaid tagasi välja, et tiiki loobitakse vähemalt viis tonni saia aastas,” ütles Järve. Paekallastega ja fosforirikka tiigi pealispind näeks muidu välja nagu Schnelli tiik – ühtlase rohelise kattega. “Tänu kuuskvetikale, mis suudab vee tasakaalu hoida, on meil igal kevadel tiigis lepamaimud,” oli Järve rahul.
Kuuskvetikas viskab aga parasjagu pealt oma vana “kasukat” ning hakkab põhjast uuesti kasvama. “See ongi see kiht, mis praegu tiigil ujub. Nii kui külma vihma tuleb, vajub “kasukas” põhja, mis ongi loomulik protsess,” kinnitas Järve. Tavaliselt kevadeti toimuv protsess on suve peale lükkunud hilise kevade tõttu. Filmidest nähtud basseinipuhastajaid rämpsu koristamiseks pole Kadrioru pargil pähe tulnud hankida. “Sel juhul peaks mul olema vähemalt kaks inimest seal mitu nädalat. Ega see praht ei tule ju ühe päevaga,” oletas pargi juht.
Korrastavat kätt vajab ka Kadrioru park. Järve rõhutas, et kahte kolmandikku pargist ei niideta enne, kui kõik kõrrelised on ära õitsenud ja seemned valminud. “Pargi niitudel on 75 liiki kõrrelisi, ka kullerkuppe ja metsaülaseid, mida me ei tohi niita, muidu need ei kasva uuesti,” sõnas juhataja.
Kadrioru park samuti räpakas
Kesklinna avalike suhete nõunik Ivo Parbus ütles, et linnaosavalitsusse on jõudnud pargis jalutanud inimeste nurinaid pargi korrashoiu kohta.
“Kui ühel pool parki on ilus barokkaed, siis Narva maantee poolsest põlispuudega pargiosast võib leida prügi- ja lehehunnikuid, samas seisab Pekkaniska tõstuk Samuti on kurdetud, et muru on niitmata, kraavid kinni ajamata,” rääkis ta. “Ma olen ka ise seal jalutanud, tõepoolest, ei kurdeta asjata.”
Ain Järve kinnitusel koristatakse parki iga päev hommikul kella seitsmest kümneni. “Ega pargi külastaja tohi prügikottidega pargitöölist päeval näha,” sõnas ta.
Paraku pilluvad korda soovivad külastajad ise päeva jooksul prahti laiali, nii et õhtuks on olukord juba sama hull kui hommikul enne koristamist.
“Presidendi kantselei juures asuv Tammesalu jääb igal juhul puutumatuks metsapargiks.” Järve sõnul niidetakse ja riisutakse kõik niidud Kadrioru pargi sünnipäevaks, 22. juulil.
