Käibemaksutõusu leevendav eelnõu keskendus vaid ettevõtetele
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivase sõnul peaks käibemaksutõus järgmisel aastal parandama avaliku sektori eelarvetasakaalu 800 miljoni krooni võrra. Tema põhjust kiiret tõusu kuidagi omavalitsustele või ka tarbijale kompenseerida ei näe.
„Kui kõikidele maksumaksjatele maksumäära muutus kuidagi kompenseerida, oleks maksutõusu mõju taotletuga risti vastupidine ning ei aitaks meid eurole kuidagi lähemale,“ selgitas komisjoni esimees.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on eelnõu esitanud valitsusparteid ja rohelised täielikult ära unustanud kohalikele omavalitsustele käibemaksu kiirest tõusust tingitud lisakulutused.
Simsoni sõnul on linnade liit saatnud rahandusministeeriumile, siseministeeriumile ja valitsusele ka kirja, milles selgitatakse, et käibemaksutõusuga suurenevad kohalike omavalitsuste kulutused kokku 150-200 miljonit krooni ning vastavalt valla- ja linnaeelarve seaduse §7-le, tuleb riigil need kulutused kompenseerida.
„Käibemaksutõusu tulemusena kallines kohalike omavalitsuste jaoks nii veehind, ühistranspordi teenuse osutamine kui kõikvõimalike pikaajaliste lepingute maksumused,“ rääkis Simson, lisades, et planeeritust suurem käibemaks kehtib ka Euroopa Liidu struktuurivahendite investeeringute projektidele.
„Kadri Simsoni pealiskaudsetel rehkendustel puudub paraku seos reaalse maailmaga – maksumäära tõusust tulenev hinnatõus poole aasta pealt saaks olla maksimaalselt 0,85% konkreetse omavalitsuse investeeringute eelarvest,“ ütles selle peale aga Rõivas, kelle sõnul on ehitushinna odavnemisest tulenev investeeringute eelarve kokkuhoid kordades suurem kui 0,85%.
„Kadri arvutuste kohaselt peaks kohalike omavalitsuste eelarved moodustama 20-25% Eesti SKPst, mis on terve suurusjärgu võrra üle pakutud. Aga eks nad ole sellist "loomingulist rehkendamist" ennegi kasutanud,“ rääkis Rõivas.
