Kaitseväekohustus raskendab meestudengite edasiõppimist

Õppekavade muutumine raskendab kaitseväest naasjate edasiõppimist Kaitseväkke mineku tähtaja pikendamiseks ei ole suurt lootust

Uutele õppekavadele üleminevad kõrgkoolid jätavad ajateenistusse kutsutud meestudengid raskesse olukorda, sest teenistusest naastes ei loeta neile kohustuslikke õppeaineid enam endisel kujul.

“Põhimõtteliselt 4+2 süsteemi enam ei eksisteerinud, kui ma sõjaväest tagasi tulin,” ütles Tartu Ülikooli (TÜ) ajakirjandustudeng Peeter Kuimet. TÜ-sse vana, 4+2 aastase õppekava alusel sisseastunud, kuid enne õppetööle asumist kaitseväkke läinud tudengid jäävad programmist maha, sest peale tuleb uus, 3+2 süsteem.

Samasugune probleem on ka noormeestel, kes on viimased 4+2 süsteemiga sisseastunud, ent peavad esimese kolme õppeaasta jooksul kaitseväes ära käima.

“Pidin kirjutama dekanaadis avalduse, et mind viidaks üle 3+2 süsteemile,” lisas Kuimet.

Õppekavade vahel laveerimise teeb keeruliseks see, et puudub korralik süsteem, mis võimaldaks uusi ja vanu aineid ümber arvestada. TÜ-s toimib see mõnes osakonnas, ent tihti võrreldakse lihtsalt uut õppekava vanaga.

“Kui ainet enam tõesti ei loeta, tuleb raamatueksam sooritada, materjalid ise läbi töötada,” leidis TÜ-s avaliku halduse esimese kursuse lõpetanud Lauri Paever, kes käis kaitseväes ära ja jätkab õpinguid 4+2 süsteemi järgi.

Üliõpilasel on oluline teada, et selle õppekavaga, millega ta sisse astus, peab ta ka lõpetama. “4+2 süsteemi aineid loetakse endiselt, seda vastavalt vajadusele,” ütles TÜ avaliku halduse osakonna projektijuht Ingrid Palgi. “Mahajäänud ei ole ainult sõjaväkke läinud, vaid ka akadeemilisel puhkusel viibijad.”

Sisekaitseakadeemia tudengid pöördusid omal algatusel rektoriaadi poole, kust esitati riigikaitse osakondadele palve pikendada noormeeste ajateenistusse minemise tähtaega. Vastavalt seadusele peab aega teenima minema esimese kolme ülikooliaasta jooksul.

“Sisekaitseakadeemia palus vastavatelt riigikaitseosakondadelt, kust poisid pärit on, võimalust minna sõjaväkke pärast kooli lõpetamist,” ütles kooli kommunikatsioonijuht Annela Laaneots.

Otsuse teeb iga riigikaitseosakond eraldi ja praeguseks on selge, et mõned noormeestest peavad siiski enne lõpetamist sõjaväkke minema. “Kaitseväkke mineku tähtaja pikendamised on suured erandid,” ütles Põhja-riigikaitse kutsealuste osakonna juhataja Mart Maidre.

Tudengeil ajateenistus pikem

Tudengite probleemidele õppekavadega lisandub sõja-väeosade soov hoida üliõpilasi teenistuses kaheksa kuu asemel üksteist kuud.

Kolm kuud kauem kestev teenistus tähendab seersandiks saamist. “Eelistatakse neid, kes on suutelised õppima, mitte põhikooli hariduse omajaid, ikka õppimisvõimes on asi,” ütles Põhja riigikaitse kutsealuste osakonna juhataja Mart Maidre.

Sellel aastal kutsutakse ajateenistusse 3330 kutsealust.

Kaitseväeteenistuse seaduse järgi määratakse ajateenija ametikohale ja vabastatakse sealt käskkirjaga teenistuse huvides, olenemata tema nõusolekust. Kui kutsealune vastavasse riigikaitseosakonda ei ilmu, võtab politsei ta kriminaalvastutusele.