Foto: Ilmar Saabas

Operatsioonis SOTU (Special Operations Task Unit) osaleb Eesti esimest korda, kuid erioperatsiooni spetsiifikast tulenevalt ei jaga kaitseministeerium kommentaare.

„Nad võivad seal juba praegu olla, kuid ei pruugi,” ütles endine kaitseväe ohvitser Rene Toomse. Ta selgitas, et Afganistani mineku plaan oli paigas juba mitu aastat tagasi, kui tema oli üksuse ülem.

Toomse sõnul ei jagata eriüksuste kohta informatsiooni, sest see võib seada ohtu operatsioonil olevate üksuslaste elud. „Hea eriüksuslane on see, kelle tegevusest me midagi ei kuule,” märkis Toomse.

Tema sõnul on hea see, et eestlased lähevad kogemust ja praktikat saama. „Tuletõrjujaks ei saa ka ainult õppuste põhjal, vaid tuleb käia maju kustutamas,” tõi Toomse võrdluse.

Üksuslaste arv salastatud

Eesti eriüksuslaste arv on salastatud, kuid Toomse sõnul on see viimastel aastatel arvestatavalt kasvanud. Väljaõpet tehakse tema sõnul ameeriklaste või teiste riikide eriüksuslaste treeningprogrammide järgi nii Eestis kui välismaal.

Ajalooliselt on välja tulnud eriüksuslaste operatsioonid, millel on poliitilised mõjud. „Viimati näiteks Osama bin Ladeni või Sadam Husseini tabamine on operatsioonid, mis on valitsuste poolt tahetud teha avalikuks,” ütles Toomse.

Eriüksused on olemas kõikides NATO liikmesriikides. NATO liikmesriikide erioperatsioonide üksustel on kolm põhiülesannet: otsene ründetegevus, eriluure ja seire ning sõjaline toetus. Afganistani puhul tähendab see eelkõige julgeolekujõudude väljaõpetamist, et kiirendada julgeolekuvastutuse üleandmist Afganistani enda jõududele.

Eesti kaitseväelased on NATO julgeolekujõudude operatsioonil Afganistanis osalenud alates 2003. aastast.