Kaitsevägi tahab salajast jälgimisõigust, president pani plaanile veto

President tõmbas möödunud nädala lõpus pidurit seadusele, mis oleks lubanud kaitseväel oma äranägemise järgi tsiviilisikuid jälgida.

Varjatud jälgimisest räägitakse tavaliselt kriminaalmenetluse kontekstis ja seda korraldab politsei või kapo. Kuna jälgimine tähendab alati jõhkrat sekkumist isiku põhiõigustesse, rikkudes ka näiteks eraelu puutumatust, peab igal konkreetsel juhul kohus või prokuratuur selleks loa andma.

Ent riigikogus veebruaris vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmiskava tahtis anda ka kaitseväe salajastele üksustele laialdased volitused inimesi jälgida. Kontroll selle õiguse kasutamise üle oleks olnud küllalt kesine. Eelnõu seletuskirja järgi tuleks varjatud jälgimise puhul lihtsalt „viivitamatult teavitada pädevat julgeoleku- või jälitusasutust ja valdkonna eest vastutavat ministrit”.