"Kedagi seoses nimetatud tegevusega kriminaalvastutusele ei võeta, kuna isikute tegevuses esinevad süüd välistavad asjaolud," teatas riigiprokuratuur.

Uurimise käigus selgus, et aastatel 2005-2006 koostati ja säilitati Kaitsejõudude Peastaabis (KJPS) ettekandeid, mis põhinesid avalikest andmebaasidest saadud teabel ja ametnike tähelepanekutel. Sellisel moel teabe hankimist ei saa prokuratuuri hinnangul käsitleda jälitustegevusena.

"Ebaseadusliku jälitustegevusena tuleb aga käsitleda KJPS-i ametnike poolt 2004.aastal teostatud jälitusmenetlust, millega koguti andmeid kolme isiku kohta," seisab riigiprokuratuuri teates.

KJPS-i ametnikud viisid jälitustoiminguid läbi tuginedes jälitustegevuse seaduse paragrahvile, mis käsitleb vajadust otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või tema lubamine tööle jälitusasutusse.

Riigiprokuratuuri seisukoht on, et KJPS-i ametnikel ei olnud asutuse pädevusest lähtudes seaduslikku alust jälitustoiminguid teha ning nende tegevuses seisnevad kuriteo tunnused. Samas uskusid ametnikud jälitustegevuse seaduse väärtõlgenduse tulemusel ja kehtiva siseregulatsiooni põhjal, et nende tegevus jälitusmenetluse läbiviimisel on seaduspärane.

"Ühtlasi ei tuvastanud käsitletavas jälitustoimikus KJPS-i poolset ebaseaduslikku jälitustegevust ei kaitseministeerium ega ka riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, kellele KJPS-i ametnikud esitasid aruandeid nende poolsest jälitustegevusest," märgib riigiprokuratuur.

Prokuratuuri seisukoht on, et ebaseaduslikku jälitusmenetlust läbi viinud isikute tegevuses esineb süüd välistava asjaoluna eksimus teo keelatuses. Karistusseadustiku järgi puudub isikul aga süü kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu.

"Antud kriminaalasjas on tuvastatud menetlust välistav asjaolu ning kriminaalasi on lõpetatud," teatas prokuratuur.