Kalarannas on ohtlikud augud
Eelmisel nädalavahetusel Euroopa kultuuripealinna linnainstallatsiooni festivali raames kultuurikilomeetri ääres huvilistele avatud Kalarannas, mida praegusel ajal külastavad iga päev nii sajad kohalikud kui ka turistid, tuleb inimestel arvestada mitmete märgistamata ning ohtlikult sügavate aukudega.
Põhja-Tallinna linnaosast kinnitati, et kultuurikilomeetrist umbes poolesaja meetri kaugusele mereranna äärde jäävad augud asuvad kinnisvarafirmale Pro Kapital kuuluval kinnistul. Kuna maatükk on inimestele avatud, palus linn ettevõttel kunagise hoone vundamendis haigutavad ohtlikud avaused võimalikult kiiresti ära täita, et nende pärast paljuski tänu kultuurikilomeetri avamisele järjest populaarsemaks muutuvas külastuskohas keegi kannatada ei saaks.
Pro Kapital Eesti AS-i arendusjuht Urmas Ild sõnas, et tänu linna pöördumisele on ettevõte aukudest teadlik ning nende likvideerimine on töösse võetud. Lähema päeva-paariga peaks tema kinnitusel asi korras olema. „Loomulikult ei tohiks neid auke seal olla – lihtsalt keegi jättis need kahe silma vahele,” tunnistas Ild. „Meil on territooriumid hästi suured ning kõiki auke pole jõudnud registreerida.”
Ild lisas, et Pro Kapitalil on plaanis linnahalli ja Patarei vangla vahele jääv Kalaranna tühermaa välja arendades korda teha, kuid need aktid paraku alles ootavad jõustamist.
Esialgsete plaanide kohaselt tahtis Pro Kapital Kallaranna kinnistule ehitada kortermaju, mere äärde aga jahisadama. Linnavõimud jätsid aga vastava detailplaneeringu kohalike elanike tugeva vastuseisu tõttu kehtestamata.
Kesklinna külje all asuva Kalaranna näol on tegu isetekkinud supelrannaga linnahalli ja Patarei vahelisel rannalõigul, mis on nii selle piirkonna kui ka teiste linnaelanike seas aina populaarsemaks supluskohaks muutumas, sest ühtki teist nii kesklinnalähedast ujumiskohta Tallinnas ei ole. Kuigi levinud on arvamus, et vesi on selles tühermaad ääristavas rannas supluseks ja sulistamiseks liialt reostunud, on spetsiaalse uuringuga kinnitust leidnud, et tegelikult on vesi puhas ja paik looduslikult ujumiseks igati sobilik.
Vaatamata sellele, et rannaäärne ja supluskoht on talgute käigus igasugu sodist puhtaks roogitud, on Kalaranna näol tegu omavastutusega supluskohaga. Nii ei kuulu see Tallinna ametlike randade nimistusse ja seetõttu ei ole seal rannavalvet ega vetelpäästet.
Kalaranna kui installatsiooni autorid Toomas Paaver, Teele Pehk ja Triin Talk tegid omal algatusel eelmisel suvel katse, püstitades Kalaranda riietumiskabiini. Nii sai see koht sümboolselt tähistatud supluskohana ja suplejad võtsid kabiini kiiresti kasutusse.
Algatust korrati
Sel aastal korrati sama algatust põhjalikumalt ning vaid lühikest aega püsida saanud riietuskabiini asemele pandi püsti uus ja peale selle lisati piirkonnale teisigi supelrannale omaseid elemente – pinke ja kividele puidust lesimisalused. Talgute käigus koristati kogu rannaala ja harvendati ka võsa. Suvehooajaks toodi kohale prügikastid.
Idee poolest peaks Kalaranna korrastamine ja esitlemine omavastutusliku rannana tähelepanu tõmbama piirkonnaga seotud plaanidele, mille sihiks on mahukas elamu- ja sadamaarendus.
Linnainstallatsioonide festival LIFT11 on üks Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ettevõtmisi. Kallaranna kõrval saab teiste installatsioonidega tutvuda ettevõtmise koduküljel www.lift11.ee.
Raudtee asemele kultuurikilomeeter
•• Mai keskel avatud kultuurikilomeeter, mille äärde ka Kalarand jääb, saab alguse Logi tänavalt ehk täpsemalt lõbusõidulaevade kaide juurde viivate väravate juurest ja möödub linnahallist, Kultuurikatlast, Patarei vanglast, lennusadamast ja parasjagu meremuuseumiks ümber ehitamisel olevatest ümara katusega vesilennukite angaaridest, Kalamaja kalmistupargist ning Noblessneri laevatehasest.
•• Kultuurikilomeetri rajamisel kaeti vana raudteetamm paekillustikuga ja see omakorda graniitkillustikuga. Raja äärde paigaldati tänavavalgustid, samuti tehti hulga haljastustööd. Vaatamata nimele on kultuurikilomeetri tähistatud rada veidi enam kui kahe kilomeetri pikkune.
•• Lühikese ajaga on selle jalutus- ja ka rattasõidukohana avastanud nii kohalikud kui ka turistid.
•• Kultuurikilomeetri rajamine läks maksma ligi 240 000 eurot.
