EPL

Spordiklubi Kalev koguneb tuleval reedel Tartusse erakorralisele üldkogule, et otsustada, kuidas raskustesse sattunud ja mitu hinnalist kinnistut ära müünud 108-aastase ajalooga spordiklubi mudast välja tirida. Neljapäeval kirjutas Päevaleht sellest, kuidas väärikas spordiselts säärasesse sundseisu sattus. Kalevi tegevuse ja siseeluga kursis olevate isikute hinnangul on nadi seisu taga kõiki mesimagusa jutuga ärimehi pimesi usaldanud eelmise peasekretäri Rein-Vello Ojavere isepäine tegevus.

Ka Ojavere ise tunnistab intervjuus Eesti Päevalehele, et näeb endal süüd. Ühtlasi jätab mees aga allpool leiduvas usutluses kõik kaardid avamata ja kommenteerimata, kas ta tegutses alati üksi. Ja mis roll oli järelevalveorganina toimima pidanud juhatusel?

Eesti Päevaleht avaldab selguse huvides sinimustvalge klubi üldkogu viimase koosoleku protokolli, mis meie arvates annab väga kõnekalt edasi spordiseltsi juhtimisvõtteid ja avab tekkinud olukorra tagamaid.

Protokollist on välja jäetud kuus punkti. Need puudutasid kahel puhul väikeste kinnistute müüki, kahel puhul Kalevi jahtklubi tegevust, Kalle Klandorfi juhatusest väljaastumist ja otsust üldkogu 6. novembril kogunemise kohta. 5. protokolli punkti puhul on jäetud välja osa arutelust.

Eesti Spordiseltsi Kalev

Ü L D K O G U

PROTOKOLL

Tallinn, Kalevi Sportlasklubi

22. oktoober 2009

Koosoleku algus kell 15.00,

lõpp kell 18.15.

Eesti Spordiseltsi Kalev 43-st juriidilisest ja füüsilisest liikmest osales või oli esindatud 28, s.o. 65% liikmetest.

1. Eesti Spordiseltsi Kalev põhikirja muutmine.

Jaanus Glaase tegi ettepaneku muuta Kalevi põhikirja ja anda kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine seltsi  juhatuse kompetentsi, põhjendades seda vajadusega võtta kiiresti vastu otsuseid. Üldkogu ei jõua nii kiiresti kokku kutsuda.

Küsimusi esitasid:

Matti Killing (Pärnu Kalev): Põhikirja ei pea muutma. Üldkogu võib anda juhatusele volitused tehingute tegemiseks.

Hans Noormaa (ujumisklubi Briis): Ei ole nõus põhikirja muutmisega, sest Kalevi pankroti puhul peatatakse juhatuse tegevus ja üldkogul ei ole siis võimalust midagi ette võtta.

Peeter Kreitzberg tegi ettepaneku arutada järgmisi küsimusi ja võtta otsus vastu hiljem.

2. Volituste andmine kinnistute Pärnu mnt. 41 ja Staadioni 8 (Tallinn) võõrandamiseks Kalevi võlgade katteks.

Esimees Peeter Kreitzberg tuletas üldkogule meelde, kust tekkisid Kalevil nii suured võlad: Kalev sõlmis Valdor Holding OÜ-ga lepingu spordibaaside arendamiseks (Pärnu staadion, Staadioni 8 ja Pärnu mnt. 41). Kalev võttis Veekeskuse ehitustööde lõpetamiseks Valdor Holdingult laenu 24 miljonit pantides Pärnu mnt. 41 ja Staadioni 8 kinnistud. Pank tagastas Kalevile laenu 24 miljonit, kuid R. Ojavere ei maksnud Valdor Holdingule kogu laenatud raha tagasi, vaid jättis Kalevile 1,5 miljonit.  Valdor Holdinguga sõlmiti Staadioni 8 kinnistule hoonestusõiguse leping, mille eest tasus Valdor Holding 2,5 miljonit, lisaks käibemaks ja muud kulutused seoses detailplaneeringu algatamisega kogusummas 4 miljonit. Kalev võttis Valdor Holdingult veel laenu 3,5 miljonit, sest A/Ü Kesknõukogule oli vaja Pärnu staadioni väljaostmise eest maksta 4 miljonit. Nii Pärnu staadioni kui ka Staadioni 8 detailplaneeringud jäid aga poliitiliste ja majandusintriigide tõttu kinnitamata. Pärnu linn kinnitas detail-planeeringu alles selle aasta kevadel (neli aastat hiljem), Staadioni 8 detailplaneering on siiani kinnitamata. Hr. [Ando – toim.] Aron (Valdor Holding) tahtis muuta Pärnu linnaga sõlmitud hoonestusõiguse lepingut. R. Ojavere ei pöördunud tema ettepanekuga juhatuse poole, vaid luges Valdor Holdinguga lepingu lõppenuks ja hakkas läbirääkimisi pidama Facio Ehitusega, kes lootes, et temaga sõlmitakse leping, maksis Kalevile 3 miljonit krooni. Valdor Holdingu omanik hr. Aron pöördus sellest teada saades kohtutäituri poole ja nõudis pandi realiseerimist. Kalevi juhatus sai hr. Aroni nõudest teada juhuslikult, kui juhatuse liige Peeter Maspanov avastas raamatupidamisdokumentidest kohtutäituri nõude. Valdor Holdingu hüpoteeginõue on 18,2 miljonit.

Juhatus on 1,5 kuud pidanud läbirääkimisi ja otsinud Pärnu mnt. 41 kinnistule ostjat, kuid tagajärjetult. Homme, 23. oktoobril oleme sunnitud mõlemad kinnistud vormistama võla katteks Valdor Holdingule. Maksta tuleb ka kohtutäiturile 600 000 krooni. Sellega oleks võlad Valdor Holdingule makstud ja ta loobub igasugustest edaspidistest nõuetest. Kokku on lepitud, et Kalevil on õigus mõlemad kinnistud kahe aasta jooksul tagasi osta. Kalevil ei ole juriidilist jõudu hr. Aronile vastu hakata.

Küsimusi esitasid:

Avo Anton: kas hr. Aron ei esita edaspidi veel mingeid nõudmisi?

Glaase: Hr. Aroniga on peetud läbirääkimisi. Tema nõuab koheselt mõlemat kinnistut endale ja loobub igasugustest nõudmistest. Kokku on lepitud, et Kalev võib kaks aastat Pärnu mnt. 41 maja kasutada, kaheks kuuks saame ruumid tasuta, edaspidi peame maksma renti.

Gaida Madar (Piruett): mis saab Piruetist, kes üürib Kalevis ruume?

Kreitzberg: kõik rendilepingud majas jäävad kehtima. Tuleb vaadata, kui palju Kalev ise ruume vajab, ja kõik võimalikud ruumid välja üürida.

Otsustati: häälteenamusega (28 poolt, vastu ei ole, erapooletuid 2) anda juhatusele volitused võõrandada Valdor Holding OÜ-le võlgade katteks kinnistud Pärnu mnt. 41 ja Staadioni 8.

3. Kalevi Veekeskuse võla katteks laenu võtmine.

Kreitzberg: Kalev jäi Ujumiskooli eest Veekeskusele võlgu 3 miljonit krooni. Kuna Veekeskuses tekkis likviidsuskriis, oli Veekeskus sunnitud võtma laenu. Laenu võeti hr. ja pr. Manitskilt. Kui Kalev maksab laenu tagasi, kustutatakse Ujumiskooli võlg. Laen tuleb tagasi maksta homme. Vastasel juhul annab hr. Manitski sisse Kalevile pankrotiavalduse.

Juhatus on otsinud Veekeskuse Kalevi osakule ostjat, kuid 50-protsendilist osakut ei taha keegi. Hr. Manitski pakub Kalevi osaluse ostu eest ainult 7,5 miljonit, mis on ilmselgelt vähe. Veekeskus on olnud kogu aeg kasumis, ainult selle aasta septembris oli tagasiminek, oktoobris jälle plussis. Ärimehed arvavad, et Veekeskuse väärtus tõu-seb. Hr. Manitski soov on kogu Veekeskus saada endale, seepärast ei pakugi ta rohkem.

Glaase: Merko oli algul huvitatud Veekeskuse osaluse ostust, kuid loobus. Juhatusele on tehtud ettepanek müüa Veekeskuse võla katteks Kalevi Spordihall.

Küsimusi esitasid:

Madis Arras (Tallinna Kalev): kas Spordihalli panditakse või pannakse müüki?

Glaase: sisuliselt toimub müük. Spordihall müüakse 3,6 miljoni krooni eest. Kalevil on õigus Spordihall  tagasi osata. Leping on üheks aastaks, aga seda saab pikendada.

Arras: arutusel pidi olema laenu võtmine, mitte müük. Kellele Spordihall tahetakse müüa?

Jaanus Glaase püüdis algul varjata, kuid lõpuks tunnistas, et Spordihalli ostab tema firma Anemo Holding OÜ.

Anton: eelmisel üldkogul otsustati Spordihall rentida Tallinna Kalevile, kas seda ei tehtud?

Kreitzberg: kuna Tallinna Kalev ei kirjutanud lepingusse, kui palju ta Spordihalli investeerib, on leping sõlmimata.

Anton: miks ei saa Spordihalli pantida?

Glaase: mina ei ole nõus pantimisega.

Arras: miks ei ole Tallinna Kaleviga midagi räägitud? Kui oleksime teadnud, et Spordihall pannakse müüki, oleksime selle ise ära ostnud.

Kreitzberg: saime teada sellest, et oleme sunnitud Spordihalli müüma, alles eile. Homme peame juba laenu tagasi maksma. Meil ei ole aega pakkumist ära oodata. Tallinna Kalevil on või-malus aasta jooksul oma ettepanekud teha. Müügihind on siis loomulikult suurem.

Charles Vallmann: miks peab müüma Spordihalli, Kalevil on teisigi objekte, mis ei ole nii tähtsad?

Arras: spordiobjekt peab jääma sporti teenima. Ettepanek – mitte võtta vastu otsust enne, kui Tallinna Kalev  teeb oma ettepaneku. See on usalduse küsimus juhatuse suhtes.

Kreitzberg: peame homme võ-la tagasi maksma või hr. Manitski kuulutab välja Kalevi pankroti.

Ilmar Taluste (Kohtla-Järve Kalev): päevakorras on laenu võtmine, mitte müümine. Sellised lepingud peaksid olema eelnevalt esitatud üldkogule tutvumiseks. Kalevi Spordihalli ei tohiks müüa.

Otsustati: häälteenamusega (22 poolt, 3 vastu ja 3 erapooletud) anda juhatusele volitused:

1. Müüa Kalevi Spordihall 3,6 miljoni krooni eest tagasiostu õigusega ja intressiga 15% aastas.

2. Eesti Spordiseltsil Kalev on õigus Kalevi Spordihall tagasi osta ja Anemo Holding OÜ-l on kohustus Kalevi Spordihall tagasi müüa.

3. Kui Spordiselts Kalev ostab Kalevi Spordihalli tagasi enne aasta möödumist, peab ta maksma intressi kahe kuu ulatuses.

4. Organisatsioonidel, kes praegu üürivad Kalevi Spordihalli, säilivad lepingud.

/…/

5.  CSIT mängudega

seonduvast.

Kreitzberg: kuna oleme raskes majanduslikus olukorras ja Kalevi arved võidakse sulgeda, tegime CSIT [töölisspordi – toim.] mängude korraldamiseks mittetulundusühingu Eesti Spordiselts Kalev CSIT. MTÜ on juba registreeritud. Kõik mängude korraldamisega seotud rahad kantakse uue ühingu arvele. Mängude eelarve on ca 18 miljonit krooni. Kalevi ja MTÜ vahel sõlmitakse opereerimisleping.

Merike Aava: CSIT juhtkond käis sellel kuul üle vaatamas spordibaase ja kohtumas korraldustoimkondadega. Meiega jäädi rahule. Kui CSITi juhtkond sai teada Kalevi raskest majanduslikust olukorrast, nõudsid nad ise MTÜ tegemist.

/…/

Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.

/…/

Peeter Kreitzberg, juhataja       

Inna Talving, protokollija