Haigekassa soovib alates järgmisest aastast koostada nimekirja arstidest, kes on välja kirjutanud kalleimaid ravimeid. See haigekassast välja imbunud plaan tekitab arstide hulgas kõhedust. Haigekassa tahab kontrollida, kui kalleid ravimeid arstid patsientide tarvis välja kirjutavad. Eesmärk on haigekassa kulusid vähendada. Eesti Päevalehega suhelnud arstide sõnul võib iga arsti poolt väljakirjutatud keskmise retseptihinna avalikustamisega kaasneda hoiak, et arstid ei asu haige raviskeemis ilmtingimata kasutama kõige sobivamat, vaid kõi-ge odavamat ravimit. Kuid just see ongi haigekassa soov. Vähemasti eelmisel nädalal vaid arstidele ligipääsetavas meditsiiniuudiste portaalis med24 väideti, et pingerea abil on võimalik kokku hoida 30–120 miljonit krooni (1,9–7,7 miljonit eurot).

Plaan pole halb

Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme, perearst Diana Ingeraineni arvates pole haigekassa plaan üdini halb, pigem vastupidi – igasugune tagasiside perearsti töö kohta on tervitatav. Nimelt ei tea Ingeraineni sõnul päevast päeva tööd rügav pe-rearst väga täpselt, kui palju ta ühte või teist ravimit on välja kirjutanud ja kas patsiendid need ravimid ka välja on ostnud. Praegu saab perearst haigekassasse esitada päringu, mille tulemusel saab ta teada, kas tema välja kirjutatud retseptiravimite keskmine hind on kõikide teiste arstide poolt väljakirjutatud retseptide hinnast kallim või odavam. Kuid milline see keskmine hind näiteks kolleegil kõrvaltoas on, seda haigekassa öelda ei saa. Ingerainen, aga ka mitmed teised arstid ütlesid, et senisest täpsem tagasiside oleks arstidele kindlasti abiks. Kui aga tagasiside kujuneks liiga detailseks, asuks see arste ahistama. Nimelt tekiks oht, et sarnaselt igasuvise koolide edetabeliga või kord aastas avaldatava miljonäride tipuga võiks ajakirjanduses ilmuma hakata edetabelid, mis seaks arstid retseptide kulukuse põhjal pingeritta. Kui perearstidel on tavaliselt nimistus tuhandeid inimesi ning päevast päeva tuleb neil välja kirjutada hästi erineva hinna ja toimeainega ravimeid, siis märksa keerulisemas olukorras oleks sellise edetabeli tekkimisel eriarstid. Näiteks onkoloogid, endokrinoloogid, psühhiaatrid ja veel kümned eriarstid, kelle ravijuhud ja raviskeemis kasutatavad ravimid võivad maksta tuhandeid kroone. „Keskmise retseptihinna järgi pole midagi mõtet võrdlema hakata, see oleks nonsenss, sest onkoloogiline ravim on kallis,” rääkis Tallinna arstide liidu juhatuse esimees, gastroenteroloog Toomas Kariis.

Küll aga saaks võrrelda võrreldavaid ravijuhte ja ühesarnase toimeainega ravimikasutust. Kui aga asuda võrdlema nohuravi ja silmatilkade väljakirjutamist vähiravi ja maksaraviga, poleks sellel statistikal Kariisi arvates mingit mõtet. Südamearst Margus Viigimaa sõnul on retseptiravimite hinda puudutav tagaside arstile oluline. „Kuid sellest ei tohi kujuneda repressioonivahendit stiilis, et üks arst ravib odavamalt kui teine. Vaadake, ravimine pole tükitöö ja arstidel on erinevad patsiendid, keda nad ravivad,” lisas Viigimaa. Nii nagu ei saa perearste võrrelda eriarstidega, ei saa Viigimaa arvates võrrelda ka kahe ühe eriala spetsialisti ravimikasutust. Häda on selles, et üks arst võib tegeleda märksa keerukamate ja kulukamate ravijuhtudega kui tema kolleeg. Riik on viimastel kuudel püüdnud inimestele nii reklaamikampaaniate kui ka suuniste ja üleskutsetega selgeks teha, et raha kokkuhoiu eesmärgil peaks kasutama originaalravimite asemel koopiaravimeid. Kariisi sõnul pole koopiakasutamine raviskeemis alati parim otsus, aga kindlasti ei saa patsiendile peale suruda ravimit, mida ta välja osta ei jõua. Tartu ülikooli kesklinna apteegi juhataja Anne Viidalepp selgitas, et seaduse järgi tuleb arstil retseptis kirja panna ravimi toimeaine. Apteeker peab seejärel soovitama odavaimat toimeainega ravimit.

Õigustatud puhkudel aga saab arst kirja panna ka konkreetse preparaadi nime. Üldjuhul langetab ravimivaliku just patsient ühes apteekriga. Arstide hinnangul pole see alati parim. „Patsient ise pole kindlasti pädev ravimivaliku otsust langetama. Ta teeb seda emotsionaalsest või rahalisest kaalutlusest. Näiteks meeldib talle üks karp teisest rohkem,” lisas Kariis. Haigekassa ravimiosakonna peaspetsialist Krista Meresmaa selgitas, et arstidele tagasiside andmisega on võimalik suunata arste ravimeid välja kirjutama ratsionaalsemalt. Esimese hooga ei plaani haigekassa arstide retseptide kulukust ajakirjanduse vahendusel avaldama asuda, pikemas perspektiivis jõuab info siiski ka avalikkuse ette. „Mil moel see info avalikuks saaks, ei oska hetkel öelda. Haigekassa ei pea õigeks seda ilma arste kaasa-mata korraldada,” teatas Meresmaa. Kokkuvõttes aga ei karda haigekassa, et arstid asuksid avalikustamise tulemusel patsiendile meditsiiniliselt ebasobivaid, kuid odavaid raviotsuseid tegema.