Kartulimüüja arvates tuleb suurim seemnekartuli ostmine vahetult emadepäeva eel, mil ema õnnitlemine maakodus ühendatakse kartulipanekuga. Nii räägib aastatepikkune kogemus. „Ja selleks ajaks olen oma seemnekartuleid hoolega päevitanud, nii et suured idud küljes oleksid,” lisas ta. Mare õpetas pisipõllupidajale ka nipi: kartulid tuleb panna munarestiga päikese kätte, siis saavad idud igalt poolt kasvama hakata ja jaanipäevaks on juba värske saak võtta.

Kui aasta eest algasid Marel kartulihinnad turul 19 sendist, siis praegune hinnatõus soosib müüki 55-sendise kilohinnaga ehk üle kahe ja poole korra kallimalt. Seemneks sobivad kõik.

Seeme potti, söögikartul maha

Kõrgete kartulihindade juures teeb tänavuse aasta eriliseks see, et puudub selge vahe seemne- ja toidukartuli vahel. Veebruaris, kui Venemaa-poolne suur kartuliostmine hakkas oluliselt ka Eestis hindu kasvatama ja poode korralikust söögikartulist tühjendama, jõudsid lettidele ka kärbatanud mugulad, mida vanaemad muiste seakartuliks hüüdsid. Nüüd annab aga nii mõnigi turgudel-kauplustes pakutav seemnekartul suuruselt silmad ette säästupoodide söögimugulatele.

„Te ei saa kirjutada seemnekartuli hinnast, peate kirjutama seemnekartuli suuruse kartuli hinnast,” õpetas mind Rakvere ringtee ääres tegutsevas Viru turu hoones juurikamüüja Ilme. Mitu müüjat tõi esile, et mõnigi ostab seemneks mõeldud ilusaid kartuleid toiduks ja suuri toidukartuleid hoopis seemneks. Kui mugul hoolega tükkideks lõigata, nii et igale tükile jääb idukoht külge, ja siis mulda panna, saab selle seemne pärisseemnest odavamalt kätte. Ilme müüdavate kartulite kilohind jäi 30–70 eurosendi vahemikku.

Bauhofi aiakeskus Rakveres müüs seemnekartulit soodushinnaga 1.18 eurot. Varem oli see kogunisti 1.51. Müüjate sõnul on ostjaid rohkem kui tavaliselt ja mitu suurt kastitäit on juba kaubaks läinud. K-Rauta aiakeskuses, kus varem samuti seemnekartuleid müüdi, laiutati aga käsi – küsitakse küll, aga miks suur kett ei tellinud, müüjad ei tea. Kalleimat kartuliseemet pakkus Rakveres Nurga aiakeskus – 1.64 eurot kilost. Müüjate sõnul on seemnekartul otsakorral ja lisa ei tule.

Facebooki Külaelu grupis tehtud kiirküsitlus tõestas, et pooled vastanuist kavatsevad tänavu panna maha rohkem kartulit kui mullu. Mõni aga suisa esimest korda alustada. Oma kartulilapist loobujaid pole.

45-eurosendise kilohinnaga sertifitseeritud seemnekartulit müüva Kose Agro juhataja Ralf Vilba suurt sügisest kartuliuputust otsesõnu prognoosida siiski ei julge. „Eeldused on olemas, kas aga ilm ka kasvatamist soosib, ei julge lubada,” ütles ta. Vilba lisas, et oma saagist hooliv põllumees peaks kindlasti ostma just sertifitseeritud ehk garanteeritud kvaliteediga kartulit, mille puhul on kindel, et kotis on see, mis sildil lubatud.

Jõgeva sordiaretuse instituudi direktor Mati Koppel kinnitas samuti kartuliseemne head ostetavust ja lisas, et Eestis ollakse taas tagasi pöördutud just kodumaiste, maitselt omaste ja haiguskindlamate sortide juurde. Instituudi kolmesajast tonnist kartuliseemnest on järel vaid riismed, aga selle eest hea, 45-sendise kilohinnaga. „Mõnd potipõllumeest saame veel aidata,” muheles direktor.

12-kordne hinnatõus?

•• Kui võtta aluseks konjunktuuriinstituudi hinnavaatlused, siis on mulluse märtsi odavaima (10 senti turgudel) ja selle aasta märtsi kalleima (1.27 eurot poodides) kartuli hinnavahe suisa kaheteistkümnekordne.

•• Selline statistiliselt ebapädev, kuid emotsionaalselt ehmatav hinnavõrdlus üksnes soosib suurt kodust kartulipanekut. Sel nädalal õnnestus Rimist leida ka pestud toidukartulit kilohinnaga 1.39, mis kroonides teeks suisa uskumatu 21.75.

•• Keskmiselt on kartul aastaga siiski kallinenud 134,9 protsenti, väitis instituut märtsi hinnavaatluses. Rohkem on toiduainetest kallinenud vaid peakapsas.

•• Konjunktuuriinstituudi teadur Katrin Nittim ei osanud prognoosida, milliseks võib kujuneda kartuli hind sügisel, sest suurele potipõllunduse tuhinale lisandub etteaimamatu ilm. „Aga loogiline on, et toiduainete hinna tõus ajab inimesi otsima igasuguseid raha säästmise võimalusi ja kodune kartulikasvatus koos tervisliku tegevusega vabas õhus on kindlasti igas mõttes kasulik,” sõnas ta.