04.01.2012, 00:12
Kas jäälõhkuja projektile kulunud 1,64 miljonit riigi raha läheb raisku?
Ei tea, pole selge: mis saab jäälõhkuja projekteerimise peatatud lepingust ja makstud rahast.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi alluvate seas on palju piinlikkust: mitme aasta tagant on kollitama hakanud probleem, mis võib riigi jaoks tähendada kuni 1,64 miljoni euro mahakandmist. See on seotud tükk aega n-ö tukkunud olekus olnud kavaga ehitada Eestile vajalikud uued jäälõhkujad. Majandusministeeriumi all töötav veeteede amet tegi 2007. aastal riigihanke uue mitmeotstarbelise jäälõhkuja projekteerimiseks ja ehitusjärelevalveks. Selle võitis aasta lõpus 5,9 miljoni eurose (92,3 miljoni kroonise) pakkumisega Soome ettevõte Aker Arctic Technology Inc. Kuid 2008. aastal puhkes majanduskriis ja esimese negatiivse riigieelarvega tõmmati jäälõhkuja projekteerimistööde rahastamisele kriips peale. 2009. aasta märtsis sai veeteede amet Akeriga kaubale, et kogu leping külmutatakse. Seejuures oldi jõutud Akerile teha makseid kokku pea 1,64 miljoni euro ehk 25,7 miljoni krooni eest. Peatamise pikkuseks lepiti kokku 35 kuud ehk teisisõnu kuni kättejõudnud 2012. aasta veebruari lõpuni. Lähiaastatel pole riigil selgelt mingit võimalust leida 100–110 miljonit eurot, mis on ainult ühe laeva eeldatav hind. Selgub, et aluse ehitamise lootus on lükatud EL-i järgmisse eelarveperioodi, arvestusega, et siis võiks ehk saada laeva ehitada struktuurivahendite toel. Veeteede ameti ja Akeri vahel paika pandud lepingu peatamise tingimuste järgi pidid pooled viis kuud enne peatamistähtaja saabumist saama kaubale edasise kohta: kas leping hoopis lõpetatakse, pikendatakse peatamisaega või läheb asi uuesti käiku? Mida praegu – kaks kuud enne esialgse pikendamistähtaja kukkumist – pole, on vastav kokkulepe veeteede ameti ja Akeri vahel. Kui 2012. aasta veebruari alguseks ei ole vastavat kokkulepet sõlmitud, siis on üsna suur tõenäosus, et leping veebruari lõpus lõppeb. See aga tähendab, et Akerile nii ettemaksena kui ka osaliselt tehtud tööde eest juba üle kantud 1,64 miljoni euro saatus ripub õhus. Juhul kui kaubale ei saada ja leping tuleb lõpetada, pole sugugi selge, kas üldse või kui palju võiks riik Akerile makstud summast tagasi saada.