Otsa tegi eelmisel reedel lahti AS-i Pere Leib Tootmine juhataja Aleksandr Švõrov, kes ütles EPL-i veebiväljaandele: „Leiva kilohind (näiteks ostetuim, Tallinna peenleib – toim) , mis praegu on keskmiselt 17 krooni, võib hakata varsti maksma 18 krooni. Jahu hind on tõusnud kolmandiku võrra, kuid jahu maksumus moodustab 16–20 protsenti leiva hinnast.” Ta lisas, et seda asja arutatakse eeloleval nädalavahetusel leivaliidus. Vikerraadio saates „Uudis+” hoiatas toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp kuulajaid, et leiva kilohind võib tekkinud olukorras kerkida koguni kümme krooni.

Järgmisel päeval ütles Fazer Eesti AS-i juhatuse esimees Kristjan Kongo Postimehe vahendusel, et väljamüügihindu peavad kergitama kõik tootjad.

Pagarifirma Hagar juhataja Heiki Hallik aga väitis, et hinnatõus oli juba planeeritud ilma vilja hinna tõusuta, kuna käibemaks ja aktsiisid on kerkinud. Leiva hinna tõstmise paratamatusest rääkis Kuku raadios ka Pere Leiva omanik Rein Kilk.

Plaanitavat hinnatõusu kinnitas ka Rimi ja Säästumarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja, kelle sõnul on tootjad teinud uued ettepanekud hindade tõstmiseks.

Hinnatõusu teemale pani kuldse punkti 18 tootmisettevõtet koondava leivaliidu eilne pressiteade „Leiva hinna tõus on kahjuks vältimatu”.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul on pretsedenditu, et ettevõtete alaliit teeb sellise sisuga teateid. „See on absurdne ja sellele me reageerime kindlasti. Konkurentsiamet ongi sellele tõenäoliselt juba reageerinud,” ütles majandusminister.

„Kui nüüd veskid tõstavad jahu hinda, ei ole enam pääsu, ka pagarid peavad hinda tõst­ma,” rõhutas Arnold Kimber leivaliidu teadaandes. Samuti on pressiteates kirjas, et leivatootjate hinnangul jääb leiva hinna tõus suure tõenäosusega 10–20 protsendi vahele.

Suurtootjatest pole hinnatõusu teemal sõna võtnud veel Eesti suurim leivatootja AS Leibur. Ettevõtte marketingi- ja müügidirektori Asso Lankotsi sõnul ei ole nad hinna tõstmise avaldusi teinud, kuna jahumüüjad pole neile teinud veel ühtegi uut pakkumist. Pakkumine uueks hankelepinguks tehakse Leiburile 15. septembril.

Leivaliidu liikmena kinnitas Lankots, et ettevõtted ei ole hinnakujundust omavahel üldse arutanud. „Selline tegevus on keelatud. Hindade tõstmine on iga ettevõtte enda otsustada,” selgitas ta. Tema sõnul on leivaliidus arutatud teravilja kallinemist. „See on liidu juhi isiklik arvamus antud teemal,” kommenteeris ta leivaliidu reedest avaldust.

Küsimusele, kas teravilja ja jahu kallinemine kergitab ka kondiitritoodete hinda, vastas samuti leivaliitu kuuluv Reval Kondiiter juhataja Anri Treifeldt jaatavalt. „Kindlasti.” Ometi ei soovinud ta spekuleerida, millal ja kui palju hind tõuseb.

Nisu hind on oluliselt madalam

„Praegu on see teema ülespuhutud,” vastas Treifeldt küsimusele, kuidas ta kommenteerib analüütik Tõnis Oja väidet, et kiirele hinnatõusule vaatamata on nisu hind praegu peaaegu kaks korda madalam kui kaks aastat tagasi. Oja juhib oma blogis tähelepanu asjaolule, et nisu hind oli veel mõnda aega tagasi märksa kallim.

Soomes viibiva leivaliidu tegevdirektori Arnold Kimberi sõnul oli pressiteade isiklik arvamus. „Kõik võtsid sõna – börs, konjunktuuriinstituut, ajakirjandus jne. Ma leidsin, et kaua­aegse leivatootjana ja alaliidu juhina pean avaldama arvamust.”

„Ta võib laua taga analüüsida, kuid elu on teine – käibemaks ja kütuseaktsiis tõusid ning töötajatele tuleb maksta konkurentsivõimelist palka, mis on öövahetusi tegevatel pagaritel keskmiselt kõigest 6000–7000 krooni kuus. Ega siis ainult jahu hind tõuse – kütteõli ja gaas, kõik on läinud kallimaks,” kommenteeris Kimber analüütik Oja väidet. Tema sõnul on leiva ja saia hind võrreldes 2008. aastaga 20–30% langenud. „Tahame ju, et ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted jääksid ellu.”

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul on nad leiva ja saia hinnatõusu temaatikat jälginud. Ta ei soovinud kommenteerida, kas konkurentsiamet hakkab seda teemat ka menetlema.

Viisteist aastat tagasi süüdistas toonane põllumajandusminister leivaliitu hinnatõusu kokkuleppes. Leivaliit tunnistati kohtus õigeks.

Kartellikokkulepe ajakirjanduse kaudu

•• Kaks USA-s õppivat noort majandusteadlast Toomas ja Marit Hinnosaar kirjutavad oma blogis „Chicago sõnumid”, et kartelli toimimiseks ei pea ettevõt­ted kusagil keldris kokku saama ja hinnakokkulepet kolme veretilgaga kinnitama. Piisab sellest, kui on mingi viis hindade kooskõlastamiseks. Selleks sobib näiteks ajakirjandus.

•• Nii et kui mõnes oligopoolses sektoris (olukord, kus ettevõtteid on turul rohkem kui üks, aga mitte väga palju, nimetatakse oligopoliks ja leivaturg on Eestis päris kindlasti oligopoolne; Eestis valmistab viis suuremat leivatootjat 90% Eesti leivast) tahavad ettevõtted kartellina tegutseda, siis ajaleheartiklid, mis kirjeldavad plaanitavaid hinnamuudatusi, annavad selleks sobiva võimaluse. Loomulikult ei ole kavandatavatest hindadest teavitamine iseenesest veel märk kartellist. Küll on aga hindade kooskõlastamine ebaseaduslik. Et kaitsta tarbijate heaolu ja tagada konkurentsi säilimine, peaks see olema juba konkurentsiameti, ja miks mitte ka ajakirjanduse enda ülesanne.