Kas märkame muutuvat ilma alles siis, kui maailmas rändab 150 miljonit kliimapõgenikku?
Kui vaadata maailma tervikuna, on Eesti kliima justkui suurepärane, sest meid ei ohusta otseselt ükski äärmuslik nähtus. Aga me ei ela siin planeedil üksi. Kliima soojeneb prognooside kohaselt kõikjal maailmas ja muudab osa praegu asustatud alasid elamiskõlbmatuks. ÜRO valitsuste vaheline kliimamuutuste töörühm IPCC on pakkunud, et 2050. aastaks on 150 miljonit inimest sunnitud oma elukoha jätma. Suur kliimapõgenike rändamine on alles ees.
Võtame järgmiste nädalate jooksul Eesti Päevalehe ja Delfi lugude sarjas „Eesti kliima 2100” ette eri ilmamuutuste stsenaariumid. Kirjutame mõjudest meie loodusele ja majandusele ning sellest, millised meetmed aitaksid meil praegu valmistudes hiljem ressursse kokku hoida. Vaatame lähemalt, millised Eesti alad jäävad võimalike üleujutuste alla ja kuidas tuleks planeerida elukeskkonda nii, et ka suureneva sademete hulga tekkides n-ö kuiva jalga koju pääseda.
Arutleme ka selle üle, kuidas mõjuvad ühiskonnale kliimapõgenikud, kes võivad soovida Eestisse elama asuda. Vaatame näiteid paikadest, kus kliimamuutuste mõjud on juba praegu hoopis teravamalt tajutavad kui meil Eestis.
Homme uurime Eesti Päevalehes konkreetsemalt kliimamuutuste mõju Eesti loodusele.
