.

Rahva Raamat – 1912

Alles eelmisel aastal ümmargust sünnipäeva tähistanud raamatupoekett tegutseb siiani ka algupärases asukohas ehk Suur-Karja tänava ja Pärnu maantee ristteele jäävas suursuguses majas. 1912. aastal, peatselt pärast maja valmimist avas seal uksed Gustav Pihlaka raamatu- ja kantseleitarvete kauplus. Pihlakas (1864-1937) oli tuntud ärimees ja näiteks Eduard Vilde raamatute ja Juhan Liivi jutustuste kirjastaja, samuti üks Georg Otsa muusikakooli (ehk 1919. aastal loodud Tallinna kõrgema muusikakooli) asutamise suurtoetajatest. 1920-ndatel tuli Pihlaka äri asemele aga kirjastusühisus Rahvaülikool, millest sai Tallinna üks suurimaid raamatukauplusi. 1930-ndail oli Rahvaülikooli poes tavaks ostuga kaasa anda ka gloobusekujuline teritaja või mõni eriti ilus pliiats.

Nime Rahva Raamat sai pood 1960-ndatel, kui Nõukogude Liit oli kirjastused koos raamatukauplustega natsionaliseerinud ning Raamatukauplus nr 1 muutus meile tänaseni tuttavaks nimeks. Võib öelda, et raamatute müük on selles majas peatunud vaid aegadeks, kui polnud kindel, kas kauba eest tuleb tasuda Saksa markades või Vene rublades. Erinevaid omanikke ja riigikordi näinud raamatupoodi ohustas reaalne sulgemine aga hoopis 2003. aastal, kui Rahva Raamatu asemel tahtis majaomanik ruume rentida Hugo Bossi riidepoele. Sellisest plaanist päästis kaupluse aga „rahva üksmeelne vastuseis”.

ETK (Eesti tarbijateühistute keskühistu) – 1917

Esimesed tarbijate ühingud asutati 1902. aastal Sindis ja Antslas, kuid ETK kui keskühistu loodi alles 1917. aastal Eesti Tarvitajateühisuse Liiduna (kaks aastat hiljem muutus liit keskühisuseks). Algusaastal tegutses ETK mõne ametnikuga kahetoalises büroos, kuid juba iseseisvusaja lõpus ületas ETK teenistuses olevate inimeste arv 1200 piiri ning 1939. aasta lõpus oli ETK-l 576 kauplust (praegu 360). 1930-ndatel juhtis seitse aastat keskühisuse tööd peajuhatajana väljapaistev sõjaväelane admiral Johan Pitka, kes oli pärast suurt kuulsust toonud Vabadussõda asunud elama Kanadasse ning sealt siis äsja Eestisse naasnud.

ETK on järjepidevalt elus hoidnud ka mitmeid traditsioone. Nii toimuvad näiteks ühistu suvepäevad alates 1924. aastast ning ka praegu kasutusel olev logo on äravahetamiseni sarnane algusaastate omaga.

Kui praegu arvatakse, et suurte jaekettide omamärgitoodete müük on kaubandusturul midagi uut, siis tegelikult tuleb sellele teerajajat Eestis otsida hoopis minevikust. Nimelt teavad vähesed, et 1938. aastal moodustas ETK „omatööstuse toodete” müük ehk just see, mida täna tunneme private label’i nime all, koguni veerandi ühistu kogumüügist. Sortiment oli väga lai, ulatudes tuletikkudest jalgratasteni.

Suva sukavabrik – 1919

AS Suva ehk algse nimega AS Rauaniit saab peale järjepidevuse uhkustada ka ettevõtte asukohaga, milleks on alati olnud arhitekt Eugen Habermani projekti järgi ehitatud tootmishoone Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal. Ettevõtja Ephraim Lerenmanni juhitud Rauaniidi põhitoodanguks olid peamiselt paelad ja nöörid, kuus aastat hiljem juba ka sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted. Uus vabrik suutis valmistada päevas pea kilomeetri jagu värvilist siidpaela ja kuni 150 paari viskoossiidist sukki.

Avalehele
7 Kommentaari
Loe veel: