Kaugloetavate elektriarvestite kummaline praak: iga 120. elektriarve on prognoosipõhine
Aasta lõpuks peaks kogu Eesti üle minema kaugloetavatele elektriarvestitele. Ehkki inimesed vabanevad tüütust elektrinäidu teatamisest, võib see kaasa tuua ootamatu olukorra, et tegelikult on kasutatud arvel näidatust mitu korda vähem elektrit. Üle Eesti tasus ainuüksi eelmisel kuul elektri eest prognoosi alusel koostatud arvete järgi ligi 4600 majapidamist.
Sellise anomaalia avastas hiljaaegu ka Rakveres elav Ülo, kelle koju paigaldati eelmisel suvel samuti kaugloetav arvesti. Nimelt potsatas tema postkasti veebruari eest elektriarve, mis oli mingil põhjusel eelmiste kuude omadest märgatavalt suurem. Ometi ei olnud Ülo elektrit rohkem tarbinud ja hulk päevi viibis pere hoopis kodust eemal. Olukorda lähemalt uurides kõrvutas ta kaugelt loetava arvesti näite ja arvel olevaid numbreid. Selgus kummaline tõsiasi, et arvel on ligi 160 võrra rohkem kilovatt-tunde (kWh) kui arvestil. „Läksin seda vaatama viis päeva hiljem ja isegi selle ajaga ei olnud see miinus jõudnud ennast tasa teha,” sõnas Ülo. See tähendas omakorda, et elektrifirma esitatud arve oli üle 14 euro suurem, kui pidanuks olema. Ülo sõnul ei ole siiski küsimus rahas, vaid põhimõttes. „Ma olen aastaid kõik arved õigeaegselt ära maksnud, väga lojaalne klient olnud, aga praegu tunnen küll, justkui oleks minust üle sõidetud,” nentis ta.
