Kaur Kender käis eile esimest korda Sirbi toimetuses. Ta soovib lehte huvitavamalt ja stiilsemalt teha, kuid pole kindel, kas see õnnestub. „Võib-olla ma pean muutuma mini-Tarandiks, kes kogu aeg kiljub. Aga siis lähen küll minema,” ütleb ta. Foto: Vallo Kruuser
••„Sõbrad parteist ütlevad, et vaja on Sirpi tegema hakata. Millised sõbrad? Sõbrad Michal ja Rosimannus. Aga mida sõbrad Lang ja Klaas arvavad? Neid teavitatakse homme.” Selline vestlus leidis üleeile aset sinu ja ühe isiku vahel. Teisisõnu – sa justkui tunnistad, et otsene pakkumine uuele kohale tuli Reformierakonna juhtpoliitikutelt. Kuidas kommenteerid?

Ja Mossad (Iisraeli luureagentuur – toim) kontrollib kõike! Kas Rain Rosimannus on mu sõber? Muidugi on ta mu sõber, ma ei kavatsegi seda eitada. Samamoodi on Eerik-Niiles Kross mu sõber. Mul on veel palju sõpru.

••Miks sa ei kandideerinud ametlikult konkursil? Asjast oleks parem mulje jäänud.

Idee tuligi sellest, et kogu see konkurss hakkas luhta minema ja siis ma ükspäev helistasin Toomas Väljatagale (SA Kultuurileht juhatuse esimees ja Eesti Keele SA juhatuse esimees –K. A.) ja ütlesin, et järsku pööraks selle laeva ümber, ja sealt see nii läks. Toomas Väljataga on mind 15 aastat kirjastanud.

Loe pikemalt ja saad teada, millega põhjendab Kender äsjaseid koondamisi ja jutte, et tema eestvedamisel saaks Sirbist justkui Reformierakonna häälekandja.

Avalehele
248 Kommentaari