Jaak Veisseriku metsamaja seinal ripuvad mitme põlvkonna portreed. Koht on perekonna valduses olnud pärisorjusest pääsemisest alates. Nõukogude võim ajas nad oma polügooni ehitamiseks kodust välja, kuid nüüd on Veisserikud tagasi ja ära minna ei kavatse. <p>Foto: Priit Simson</p>

2015. aasta alguses, kui kaitseväe harjutusala laienemisest teadsid ainult vähesed, keeras kaitseministeeriumi osakonnajuhataja asetäitja Kaupo Kaasik Kõrvemaal pisikesele metsarajale. Ligi kaheksa kilomeetrit lookles rada metsade vahel, kust aeg-ajalt paistsid vanade talukohtade varemed.

Pika raja lõpus oli mõneti ootamatult kahekorruseline palkmaja, mida ümbritses korrastatud hoov. Kaasikut võtsid vastu koer Tito ja 76-aastane Jaak Veisserik. „Ega nad palju ei rääkinud, istusid siin ja kuulasid mind,” meenutas Veisserik Eesti Päevalehele. Tema sõnul oli nende ainuke ettepanek tema maade eesostuõiguse saamine. „Vaadake, esivanemate maad ei ole müüdavad,” kostis selle peale Veisserik.

Avalehele
60 Kommentaari