Keelatud rajatiste eelnõu läbis teise lugemise
Eelnõu teine lugemine oli päevakorras juba eilsel riigikogu istungil, kuid jäeti pooleli täiendavate muudatusettepanekute ootuses. Õiguskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul sai õiguskomisjon hulgaliselt muudatusettepanekuid, millest arvesse võeti Isamaa ja Res Publica fraktsioonide ning Reformierakonna fraktsiooni liikme Ülle Rajasalu ettepanekud.
Ühe suurima muudatusena viidi sisse asendus, mis andis õiguse teha ettekirjutisi mitte enam siseministrile, vaid hoopis politsei prefektile, kes on Linde sõnul tunduvalt apoliitilisem.
Eelnõus on eraldi välja toodud ka Tõnismäel asuva pronkssõduri küsimus, mida käsitletakse samuti keelatud rajatisena. Kui eelnõu peaks läbima ka kolmanda lugemise, teisaldatakse pronkssõdur 30 päeva jooksul seaduse jõustumisest.
Õiguskomisjon arutas ka, kuivõrd on põhiseadusega kooskõlas asjaolu, et eelnõusse on sisse toodud üksikküsimuse lahendamise võimalus. Komisjoni enamus oli seisukohal, et antud juhul on tegu avaliku huvi devalveerimisega, mis on suurem kui võimalik põhiseaduslik piirang.
Peeter Kreitzbergi küsimusele, millise lahenduse poolt on pronkssõduri küsimuses avalik huvi, vastas Linde, et avaliku arvamuse kohaselt tuleb see lihtsalt ära lahendada. „See on nagu paise, mis venib, liigub ja teeb meile kõigile haiget,” selgitas Linde.
„Avalik huvi ootab küsimuse lahendamist ja sellest tulenevalt on õiguskomisjonis leidnud toetust säte, mis viiks märksa kiiremale tasandile, kui see, mis oli ühes teises eelnõus ja täna seadusena välja kuulutatud,” rääkis õiguskomisjoni esimees.
Keskerakond on eelnõu vastu
Küllo Arjakase sõnul juhtub mõnikord ikka, et riigikogu läheb omadega rappa. Nii juhtus omandireformiga ja samal teel ollakse tema sõnul ka keelatud rajatiste eelnõuga. Arjakas on veendumusel, et tahtmine kõike keelata võrdub nihilismiga ning nii ei ole võimalik lahendada ajalooküsimusi. Samuti ei pea ta õigeks poliitilise vastutuse veeretamist kõigepealt justiitsministri õlult siseministrile ning nüüd hoopis politsei prefektile.
Evelyn Sepa sõnul on eelnõu praegusel kujul õiguslik rämps. „Kahju on sellest, et valimised saavad mööda, aga see kahju, mis on tekitatud, see ei lähe mööda, uskuge mind!” rääkis Sepp riigikogule.
Sepa arvates ei jõustu seadus niisugusel kujul mitte kunagi ning tema arvates on tegu ainult valijate petmisega. Tema sõnul tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada, kuna tekstis olid vastuolud, mis vajavad parandamist.
