Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuses keeleõpet edendav Eduard Odinets õpib Tallina ülikoolis eesti keelt võõrkeelena. Foto: Martin Dremljuga

„Kõrgtaseme eksamile satuvad täna inimesed, kellel pole omandatud madalamaid keeletasemeid,” põhjendab rahvastikuministri endine nõunik ja büroojuhataja Eduard Odinets suurt läbikukkumiste arvu. Mäletatavasti läbis mullu C1 keeleeksami vaid 30,72% sooritajatest. Odinets ise läbis C1 eksami 93 punktiga.

Sama seisukohta jagab ka Narvas elav Mihhail, kes sai eksamil 70 punkti. Tema sõnul ei taga edukat sooritust mitte kursused, vaid pidev eesti keeles suhtlemine ja meedia jälgimine.

Nikolai Hodosevitši, 12. klassi õpilase, kes sai eksamil 61 punkti, jaoks oli raskeim kuulamisülesanne, seda aga eelkõige tehnilise poole pealt. „Tekkis tunne, et salvestatud oli telefonireportaaž maailma viletsaima mobiilileviga paigast.” Sama muret jagas Venemaal Jekaterinburgis elav Jekaterina Kornilitsina, kes sõitis Tallinna, et sooritada enda B2 tasemeeksam ülikooli astumiseks. Kornilitsina mainis ka vähest veebiinfot eksamite kohta.

Galina Smolina Saksamaal elav sõbranna kohtas seal teistsugust eksamikorraldust kui Eestis, kus tuleb kolm tundi järjest auditooriumis istuda. Saksamaal on eksam jaotatud kahele päevale, vaheaeg iga pooleteise tunni järel. Smolina jaoks oli Eestis solvav kui eksamil hakati spetsiaalse instrumendiga kontrollima, kas eksaminandide passid on ehtsad.

Avalehele
9 Kommentaari