Keila-Joa lossi ümber paiknevas 88 hektari suuruses võsastunud pargis on maad võtnud seenhaigus nimega saaresurm, mille vastu võitlemiseks tuleks haiged puud eemaldada ja park tervikuna korrastada.

Lossikompleksi omanik Andrei Dvorjaninov on oma viie hektari suurusel kinnistul juba haiged ja vigased puud maha võtnud ning eemaldanud ka võsa lossihoone taga, mis varjas vaadet Keila joale.  Dvorjaninov loodab pargi kunagise ilu taastada ning pargis peituvad tsaariaegsed varemed ja mälestised sildistada, nii et lossist ja pargist saaks terviklik turismiobjekt.

Mitme omaniku käes

Keila-Joa parki hakkab projekteerima Lootusprojekt OÜ, mis on muu hulgas koostanud projekte ja teinud tööde järelevalvet ka Kadrioru pargis. Ettevõtte tegevjuht Kersti Lootus avaldas arvamust, et terve pargi korrastamine ja rekonstrueerimine võiks alata järgmisel kevadel. Esmalt tuleb plaan kooskõlastada muinsuskaitseametiga ning otsida ja uurida arhiivides leiduvaid ajaloolisi materjale lossi ja pargi kohta.

Kaitsealusel pargil on mitu omanikku: suur osa pargist kuulub riigimetsa majandamise keskusele, aga ka välisministeeriumi hallata on 24 hektarit ning umbes viis hektarit on reformimata maa. Dvorjaninovi sõnul omanike rohkus takistuseks ei ole, pigem toetavad kõik pargi kunagise hiilguse taastamist.

Keila-Joa lossi ostis Andrei Dvorjaninov koos Aleksandr Giduljanoviga eelmisel aastal veidi enam kui 390 000 euro eest. Peahoone renoveerimisega loodab Dvorjaninov lõpule jõuda umbes kolme aasta pärast. Lossihoone esimesel korrusel on plaanis avada muuseum, mis tutvustab kompleksi ajalugu, teisele korrusele jääks majutusruumid.