Konkreetsemalt oli tegu taotlusega, millega OÜ Nelitäht taotles EAS-ilt toetust jäätmete ümbertöötamise seadmete soetamiseks. Sihtasutus kiitis projekti heaks ja maksis ettevõttele mullu välja umbes 177 000 eurot. See moodustas 40 protsenti seadmete ettenäidatud maksumusest.

Markantseks teeb juhtumi see, et väidetava skeemi peaorganisaatoriks peab politsei Anti Tammeoksa, kes kuulus skandaali ilmsiks tulekuni EAS-i nõukogusse. Seejuures kinnitati, et oletatav pettus, kus olevat esitatud seadmete maksumuse kohta suuremaks puhutud arve, on tehtud enne Tammeoksa nõukogu liikmeks nimetamist.

Hoolimata sellest vabastas majandusminister Juhan Parts oma erakonnakaaslase, IRL-i liikme Tammeoksa EAS-i nõukogust juba neljapäeval ehk päev enne asja avalikuks tulekut. Tammeoks eitas eile igasugust pettuse organiseerimist.

Peale tema esitati kelmusskeemis osalemise kahtlustus veel üheksale isikule. Nende seas on näiteks OÜ Nelitäht juhatuse liige ja endine rahvaliitlasest poliitik Mario Sootna. Eesti Päevalehele teadaolevalt kuuluvad kahtlusaluste hulka ka MTÜ Eesti Pakendiringlus juhatuse esimees Aivo Kangus ning ärimehed Dmitri Käsk ja Vello Lips. Nagu Tammeokski, on ka Käsk ja Lips IRL-i liikmed. Käsu ja Lipsu roll oli väidetavalt seadmete vahendamine ja müümine. Mida kõrgemat hinda nemad seadmetele näitasid, seda suuremat toetust oli võimalik firmal EAS-ist küsida. Kõik kolm möönsid eile Eesti Päevalehele oma seotust kriminaalasjaga ja lõpetasid kiiresti telefonikõne.

Pikemat aega luubi all

Tasub meenutada, et EAS-i rahajagamine on luubi all olnud juba pikemat aega. 2011. aasta aprillis peatas Euroopa Komisjon euroraha väljamaksed EAS-ile seoses Euroopa kontrollikoja auditis tuvastatud ebakõladega. EAS-i

probleemid olid üks suuremaid põhjusi ka siis, kui eelmise aasta lõpus peatati korraks kõik struktuurivahendite väljamaksed Eestile.

Maksed taastati juba mullu, kuid siiani on „kinni” umbes 110 miljonit eurot, sealhulgas suur ports EAS-i toetusteks määratud summasid, mille tagantjärele kontrollimine ikka veel kestab. Alles hiljuti tuli ilmsiks, et rahandusministeerium soovitab EAS-il tagasi küsida ligi veerandi Tallinna teletorni renoveerimiseks kulutatud eurorahast. Seda projekti on peetud IRL-i silmateraks.

Eile esitas Eesti Päevaleht EAS-ile väidetava kelmusejuhtumiga seoses hulga küsimusi. Näiteks: kas EAS oli OÜ Nelitähele välja makstud tehnoloogiainvesteeringu toetust ise enne kriminaalasja alustamist auditeerinud? EAS-i juht Ülari Alamets keeldus küsimusele vastamast.

Samuti küsisime, kas EAS on väidetava kelmusega seotud isikutele või nende firmadele eraldanud muid riiklikke toetusi. EAS keeldus vastamast täielikult ja põhjenduseta.

Ühe partei seltskond

Mis tahes informatsiooni avalikustamisest keeldumine annab põhjust küsida: mis musti rahastamisotsuseid

EAS-i masinavärk endas veel peidab? Alamets teatas pressiesindaja vahendusel lakooniliselt: „EAS jääb ootama politseijuurdluse tulemusi ning teeb uurijatega igakülgset koostööd, et juhtumi asjaolud välja selgitada. Edasised tegevused sõltuvad juurdluse tulemustest, mistõttu enne asjaolude selgumist on võimatu olukorda kuidagi kommenteerida.”

Võib-olla peitub totaalse vaikimise põhjus kevadistes manöövrites, kui majandusminister Parts EAS-i nõukogu liikmeskonda uuendades selle IRL-iga seotud isikutega üle ujutas. IRL-ile kuulus kuni Tammeoksa üleeilse lahkumiseni 11-liikmelises nõukogus selge ülekaal.

Pärast nõukogu üle kontrolli saavutamist palgati EAS-i juhatuse liikmeks endine justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja, keda peetakse samuti IRL-i soosikuks. Kui politsei kahtlused peaksid tõeks osutuma, siis selguks, et IRL-i kontrolli all olevat EAS-i on tõmmanud sama parteiga seotud skeemitajad.

Politsei kahtlustab sama seltskonda väidetavaid kelme ka katses meelitada samasugusel viisil välja toetust keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK), kuid seal pole jõutud raha väljamaksmiseni.