Savisaar ei usu enda sõnutsi, et riigikogu presidendi valimisega hakkama saaks. Õigem oleks vist öelda, et see oleks tema ainus lootus mingilegi edule.

Peaminister Taavi Rõivas on aga rõhutanud, et presidenti valides tasub õppida vigadest, mis tehti 2011. aastal, kui valituks sai Arnold Rüütel. Siis oli igal parteil oma kandidaat, kellest ükski riigikogus valituks osutumiseks vajalikke hääli kokku ei saanud. Savisaare tee Kadriorgu saakski minna Rüütli jälgedes, ainult et õnnetuseks on Rüütli põhiline PR-strateeg vahepeal mahetalunikuks hakanud ja huvitub hoopis teistest asjadest.

Taavi Rõivas on koalitsioonipartnerite kaasanoogutamise saatel öelnud, et otsima peaks koalitsiooni ja opositsiooni piire ületavat presidenti. See on ainus viis president riigikogus ära valida. Matemaatika on selline - isegi kui koalitsioon saab endale taha Vabaerakonna toetuse, siis jääb presidenti ära valimisest üks hääl puudu.

See pole kellelgi mingi üllatus, et Savisaar ei ole kindlasti see tegelane, keda Reformierakond piiriülesena kuidagi aktsepteerida saaks.

Niisiis oli eilseni Keskerakonna riigikogu fraktsiooni ees kaks valikut: kas toetada algusest peale oma esimeest ja presidendi riigikogus ära valimine (EKREt appi võttes) eos läbi kukutada. Kindlasti on fraktsioonis inimesi, kes sellise plaaniga rõõmsasti kaasa oleks läinud. Teine variant oli alustada siiski plaanist A ehk astuda koalitsiooniga samas taktis ja jätta oma esimehe ühtne toetamine varuplaanina riiulisse ootele.

Ja ennäe imet - eile selgus, et plaan A ongi käivitatud - fraktsiooni juhi Kadri Simsoni sõnul aktiivselt - ja Siim Kallas kolmapäeval Keskerakonna fraktsiooni vestlusele kutsutud.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja Jaan Männik sõnas täna Delfile, et kellega ja millal peale Kallase veel vesteldakse, alles kujuneb ja asjadest antakse teada, kui aeg on küps.

Niisiis on alles õhus küsimus, kas plaan A näeb ette ka vestlust Edgar Savisaarega. Ehk et, kas fraktsioon on Savisaare lükanud lootusetute juhtumite kategooriasse või lubatakse tal Kallasega võrdsetel alustel presidendikatsetest siiski osa võtta ja näidata sellega oma valijatele, et esimehest peetakse veel lugu? Igal juhul on olukord võrdlemisi kentsakas, sest järsku on võimuhierarhia pöördunud sedapidi, et vähemalt selleks korraks on Simson peal ja Savisaar all.

Ka Keskfraktsiooni sisematemaatika näitab, et jäme ots on praegu nn Kadri Simsoni leeri käes. Ehk et, kui riigikogus peaks minema vastu hääletamiseks - põhimõttel presidendiks saagu ükskõik kes, peaasi, et Savisaar ei pääseks valijameeste ette kandideerima - siis ei ole väga keeruline ette kujutada stsenaariumit, kus Vabaerakond hääletab koos koalitsiooniga ning neile lisandub ka vähemalt üks Keskerakonna sisedissident.

Teisalt kui uskuda, et Keskerakond on jälle ühtne, siis võib ka uskuda, et Simson ja Savisaar on omavahel kokkuleppele jõudnud. See aga tähendaks, et Keskfraktsioon näeb Savisaart meeleldi Eesti presidendina ja hoiab seda nägemust südamerahus ähvardusena teiste riigikoguerakondade pea kohal: teie ees on valik, kas valida riigikogus presidendiks meile meelepärane kandidaat või viime valges kampsunis Savisaare valijameeste ette, Kafka kaenla all, tühjast tassist kohvi rüüpama. Olgu Keskerakonna ühtsusega kuidas on - igal juhul on Kadri Simsoni käes Savisaare ainus võimalus presidendiks saada.